1. Kunnijât luándu – Ele mute tom
Toolâ jielâhijd päddikeejist.
Luovâs peenuv sáttá vahâgittiđ lodeuđâgáid já eres elleid tuše suorgâtmáin. Tolâmáin pennuu päddikeejist tun vááldáh huámášumán meid eres vandârdeijeid. Veikkâ peenuv lattiiččij pyereest, te tot kalga leđe päddikeejist tuše peri ovdâmeerhâ čäittim tiet.
Tarkkuu elleid já toi uđâgáid tuárvi kuhes määđhi keččin
Elleeh já lodeh tarbâšeh jieijâs ráávhu, eromâšávt pessimääigi.
Ele vahâgit šaddoid
Pálgái mield jotemáin tun viältáh tuolmâmist šaddoid.
Stuárráámus uásist kuávluin muorjij já kuobbârij čuággim lii loválâš, mut motomijn suojâlemkuávluin sättih leđe raijiittâsah.
Suojâlemkuávluin tego aalmugmeecist ij uážu nuurrâđ šaddoid
Ele hammii enâduv
Pirrâs hammim ovdâmerkkân eennâm kuáivumáin tâi njuškiittuvâid já keđgiliäjáid rähtimáin lii kieldum. Muorâi vahâgittem ovdâmerkkân oovsijd tuájimáin tâi ruŋgoid sárgumáin lii kieldum.
2. Keevti merkkejum pálgáid
Kevttimáin merkkejum pálgáid tun viältáh kuulâtmist luándu
Pisottâlmáin merkkejum pálgái alne tun ovdedah sehe luándu pyereestvaijeem já jieijâd torvolâšvuođâ.
Täärhist jotteemraijiittâskuávluid já -äigipoojijd
Maaŋgâin vandârdemkuávluin láá jotteemraijiittâsah ovdâmerkkân luudij pessimpaje ääigi.
Täärhist jieijâd vandârdemčuosâttâhân já kiäinun kyeskee raijiittâsâid vandârdemčuosâttuv ravvuuh já njuolgâdusah -siijđost.
Vyeje pyeráin tuše loválij kiäinui mield
Puoh kiäinuin ij uážu vyeijiđ pyeráin. Pyeráin vyejimân heivejeijee kiäinuh láá almottum sierâ vandârdemčuosâttuv Aktiviteeteh-siijđost. Meccipyeráinvyeijim etiket ›
Addel iärásáid saje ohtsâškiävttukiäinuin
Ohtsâškiävttukiäinuin maaŋgâlágán jotteemhäämih kuáhtájeh. Pyeráin vyeijee čähhee ain vääzin jotteid. Nuávditmáin várugâsvuođâ já kiäinu avžuuttum jotteemsunde tun viältáh pártáskemriiskâid. Ele ooroost kaskoo pálgá tâi uáinimestuu tuáhá.
3. Leirâdât tuše loválijn soojijn
Täärhist muuneeld, et kost puávtáh leirâdâttâđ
Luándusuojâlemkuávluin, tego aalmuglâšmeecist, leirâdâttâm lii táválávt loválâš tuše sierâ merkkejum telttasoojijn. Täärhist, et kost leirâdâttâm lii loválâš vandârdemčuosâttuv ravvuuh já njuolgâdusah -siijđost.
Vääldi huámášumán eres leirâdetteid já ijjâdeijeid
Sij sättih leđe vaibâm peeivi maađhij maŋa já halijdeh navdâšiđ luándu ráávhust.
Ele tiskáá tâi posâdât njuolgist čácáduvâst tâi kááivu lohe alne
Njomâsit kevttum poossâmčääsi enâmân tuárvi kuhás čácáduvâin tâi čäcičuággáin. Livkkáás puddâsaajeest čácádâhân čoggâšuveh älkkeht kolibakteereh, jis tuolvâčääci luáštoo njuolgist čácádâhân tâi kááivun.
Jis kiävtáh tuuvijd, te uápásmuu toi ravvuid já vuáválâšvuođáid
Vandârdeijei ijjâdem- já vuoiŋâstemsaijeen láá sehe mávsuttes já mávsuliih tuveh. Kevttimân kyeskee ravvuuh mulsâšuddeh.
4. Cokkit tuulâ tuše loválijd soojijd
Keevti tuše merkkejum já tipšum tullâpuáldimsoojijd.
Tuulâ cokkiittem ij lah jyehiulmuuvuoigâdvuotâ.
Tulâstâllâm lii váldunjuolgâduslávt loválâš tuše aitârdum já merkkejum tulâstâllâmsoojijn.
Täärhist ain, et lii-uv kuávlust vyeimist meccipuáluváruttâs.
Meccipuáluváruttâs ääigi tulâstâllâm lii kieldum meid iänááš tipšum já merkkejum tullâpuáldimsoojijn.
Täärhist vyeimist leijee meccipuáluváruttâs Šoŋŋâtiettuu lájádâs siijđoin.
Vääldi eres vandârdeijeid huámášumán tulâstâllâmsaje kulen
Tulâstâllâm- já puddâsajeh láá ohtsiih. Addel saje eres vandârdeijeid. Addel iärásijd máhđulâšvuođâ rávhuduđ já navdâšiđ luándu ráávhust.
Keevti määlistmist iänáážin mätkivuoššâm
Mätkivuoššâm kevttim lii loválâš meid meccipuáluváruttâs ääigi. Huámmáš, et meccipuáluváruttâs ääigi rissevuoššâm kevttim ij lah loválâš tast šaddee acâkkistemvaarâ keežild. Ohtiikevttimgriilij kevttim ij avžuuttuu.
Keevti tulâstâlmân väridum muorâid šiäštulávt
Jis tulâstâllâmsaje kulen láá puáldimmuorah tuulâ cokkiittem várás, te keevti taid sivâdávt. Mušte, et tun sáátáh jieš karttâđ čieskâđ muorâid. Vääldi tuulâcokkiittemkáálvuid (tullâsaagijd, cokkiittâsâid já puuvko) fáárun. Ele kiško peesi ellee muorâin.
Majemuš tulâstâllâmsaje kulen vyelgee lii ain ovdâsvástádâsâst tuulâ časkâdmist
Lii tehálâš časkâdiđ tuulâ huolâlávt, tondiet ko meccipuálu sáttá cokkâniđ cohâmân pááccám tuulâst. Tuulâ kalga vistig tipteđ suálmuđ ráávhust ilosin já ko iloseh iä innig acâkkist ruopsâdin, te tuulâ oolâ puáhtá várugávt leškiđ čääsi, muottuid tâi čunnuid.
5. Ele luonnii.
Tuálvu luonijd fárustâd
Mušte väldiđ lyeniseehâ fáárun, ko vuálgáh vandârdiđ. Puoh vandârdemčuosâttuvâin iä lah lyeniliteh tâi uđđâsistanočuággáh. Jis puáimuh fáárun iärásijn pááccám luonijd, te toovah šiev pirâstavo. Ko pakkaah evvisijd pišteváid littijd, te viältáh luonij šoddâm. Keejâ oonâid evvisij pakkaamân vandârdem várás. (suomâkielân)
Kompostist olmânáál
Purrâmâšpasâttâsâid ij uážu leggistiđ luándun ige puoh hiivsigáid. Koškehiivsigân puáhtá pieijâđ uccáá purrâmâšpasâttâsâid. Täärhist hiivsigân kyeskee ravvuid hiivsig puotâ.
Ele puáldi luonijd
Smaavâ mere putes pááppár já kartoŋk puáhtá kevttiđ cokkiittâssân tulâstâllâmsaajeest tâi ävđintuve tullâsaajeest. Ele puáldi paakâid, main lii lastik, alumin tâi eres meetaal.