Palvâlus kuvvim
Luontoon-palvâlus uáivild täst Luontoon.fi-viermipalvâlus sehe Luontoon-heiviittâs. Luontoon-palvâlus (maŋeláá meid ’viermipalvâlus’ tâi ’palvâlus’) pyevtitteijee já paijeentuállee lii Meccihaldâttâs, mii lii eennâm- já meccituáluministeriö já pirâsministeriö vyelni tuáimee staatâ finnodâhlájádâs (Y-tubdâldâh: 0116726-7). Luontoon-palvâlus čoggâšuvá tiäđuid siskeldeijee siijđoin.
Kevttee čonâdât kevttiđ Luontoon-palvâlus täi kevttimiävtui, laavâ já šiev täävi miäldásávt. Palvâlus lii mávsuttem.
Puoh palvâlusâst tiättojeijee tiäđuh láá uáivildum tuše informativlijd ulmijd, ige tiäđuid koolgâ addiđ juridisâžžân, kávpálâžžân tmts. raavân. Meccihaldâttâs ij västid palvâlusâst oovdânpuohtum tiäđui hiäivulâšvuođâst kevttei tárboid tâi täi tiäđui vuáđuld rahtum tooimâi puátusijn.
Kevttimvuoigâdvuotâ viermipalvâlusâst almostuvvee amnâstâhân
Kevttee uážžu kevttiđ Luontoon.fi-viermipalvâlus tuše priivaat, ij-kávpálii uulmán. Kevttee ij uážu eres vuovijguin ávhástâllâđ palvâlussáin tâi ton osijguin, jis toos ij lah Meccihaldâttâs lope. Palvâlus puoh vuoigâdvuođah, tahheevuoigâdvuođâid fáárun luhâmáin, kuleh Meccihaldâttâsân já/tâi ton oovtâstpargokuoimijd. Kevttest ij lah muuneeld finnejum kirjálii mietâmušttáá vuoigâdvuotâ levâttiđ, almostittiđ, jurgâliđ tâi mutteđ äššikiirjijd tâi amnâstuv teikkâ luovâttiđ taid monnii kuálmád uásipele kiävtun.
Luontoon.fi-viermipalvâlus sijđoid tâi oosijd tain uážžu printtiđ kevttee jieijâs, persovnlii kiävtu várás.
Niästádâsâi kevttim
Luontoon-palvâlus kiävttá niästádâsâid, main uási lohtâs viermipalvâlus toimâlâšvuođáid já uási viermipalvâlus kiävtu mittedmân já statistiktiäđui čokkiimân. Laađân asâttâsâin kevttee puáhtá táátus mield kieldiđ niästádâsâi vuástáväldim tâi meddâlistiđ jieijâs lađânân vyerkkejum niästádâsâid. Tot puáhtá kuittâg tovâttiđ vänivuođâid siijđoi toimâmist.
Kevtteemacâttâskoijâdâlmeh
Luontoon-palvâlusâst kiävttoo niästádâsâiguin ávhástellee Hotjar-tyejipiergâs äššigâsvuáttámuš mittedmân (NPS-koijâdâllâm). Tun puávtáh estiđ Hotjar kevttim niästádâsasâttâsâin. Tiäđuh norrojeh já kieđâvuššojeh anonymlávt, ige nurrum tiäđuid pyevti ovtâstittiđ ovtâskâs kevttei. Koijâdâllâm ij vuorkkii kevttimpuddâtiäđuid. Lasetiäđuh Hotjar kevttimiävtuin já tiätusyejeest (hotjar.com, eŋgâlâskielân).
Luámáttuv vuolgâttem já bootiaiccâm
Macâttâsluámáttuv vuolgâttem váátá automatlii bootiaiccâm, mii olášuttoo Cloudflare Turnstile -palvâlussáin. Aiccâm joođáásk eskin, ko tun teddilah luámáttuv ”Vuolgât”-puálu. Turnstile visásmit, et luámáttuv tiävdá olmooš, já iästá verivuođâlijd tooimâid. Turnstile kevttimân heiviittuvvojeh meid Cloudflare kevttimiävtuh (cloudflare.com, eŋgâlâskielân).
Palvâlus paijeentoollâm já vaahâgsajanmäksimkenigâsvuotâ
Meccihaldâttâs viggá paijeentoollâđ Luontoon.fi-viermipalvâlusâstis nuuvt feilâttes já ollâtásásii tiäđu ko máhđulâš, mut ij addel táhádâsâid sijđoidis feilâttesvuođâst tâi siskáldâsâst. Meccihaldâttâsâst lii vuoigâdvuotâ pyerediđ já mutteđ palvâlus siskáldâs já ráhtus.
Meccihaldâttâs ij västid, et palvâlus lii ohtânmaanoost finnimnáál, ige täähid, et palvâlus tuáimá kevttimpođhâittáá tâi feilâittáá. Meccihaldâttâs ij västid siskáldâs feeilâin tâi teknisijn vááduin tâi huolâttâspargoin kevttei máhđulávt šaddee njuolgâ tâi epinjuolgâ vahâgijn.
Meccihaldâttâsâst lii vuoigâdvuotâ mutteđ ohjelmijd, tiätuvuáđu, piergâsijd já palvâlus eres oosijd. Meccihaldâttâsâst lii kuás peri vuoigâdvuotâ väldiđ palvâlus tâi ton uási koskâpuddâsávt tâi ollásávt meddâl kiävtust.
Iärásij pyevtittem amnâstuvah
Meccihaldâttâs ij västid Luontoon.fi-viermipalvâlusâidis peht finnimnáál eres viermipalvâlusâi siskáldâsâst tâi tooimâin monnân uási peeleest. Sirduumáin liŋkkajum siijđoid kevttee tuhhit, et siijđoh iä innig lah Meccihaldâttâs haldâšem vyelni iäge Meccihaldâttâsâst lah máhđulâšvuođah vaiguttiđ toi siskáldâsân. Tot, et Luontoon.fi-palvâlus siskeeld ulguubiälásii liiŋkâ, ij čuujoot toos, et Meccihaldâttâs monnân náál máinuččij taid sijđoid tâi palvâlusâid.
Heiviittemnáál laahâ
Palvâlus kevttimân já kevttimiävtui tulkkuumân heiviittuvvoo Suomâ laahâ. Sopâmušân kyeskee rijdovuođah čuávdojeh Helsig keerrivrievtist Suomâ lahâasâttem miäldásávt.
Kevttimiävtui vuáimán šoddâm já nubástuttem
Taah kevttimiävtuh šaddeh vuáimán tállân ko láá peividum (peividemäigi viermisiijđoin vyelemustáá) já láá vyeimist tuáistáážân. Meccihaldâttâsâst lii vuoigâdvuotâ mutteđ kevttimiävtuid, já uđđâ kevttimiävtuh šaddeh vuáimán talle, ko toh almostittojeh viermipalvâlusâst.
Peividum 11.11.2025