Sämmiláid já sii ärbivuáválij iäláttâsâi háárjutmân eellimiähtu lii lamaš ain luándu kilelis kevttim. Luándu já eennâm láá lamaš sämmilij eletteijeeh. Kuálásteijeeh já miäcásteijeeh iä ärbivuáválávt lah kiävttám tagarijd vuovijd já pivdoaaigijd, moh tovâtteh stuorrâ nubástusâid kyeli- teikkâ pivdoelleenäälist. Eennâmkevttimân lohtâseijee iäláttâsah hämmejeh materiaallii vuáđu sämmilij kulttuurân já identiteetân já paijeentuálih sämmilij päikkikuávlu eellimvuáimálâšvuođâ, sämikielâid, ärbivuáválâš tiäđu já luándukoskâvuođâ, sämikulttuur siärvuslâšvuođâ já sämityeje.
Sämmiliih láá Euroop Union kuávlu áinoo algâaalmug. Sämmilij algâaalmug-sajattâh lii nanodum Suomâ vuáđulaavâst. Sämmilii ibárdâsâst iä iärut ulmuu, luándu já kielâ nubbe nubbeest. Sämmilij ärbivuáválâš aassâmkuávlu Suomâst, Taažâst, Ruotâst já Ruošâst kočoduvvoo Säämmin.
Sämikielah láá ohtsis love, main oovce sárnuh ain-uv Suomâ, Ruotâ, Taažâ já Ruošâ kuávluin. Suomâst tain sárnojeh kulmâ: aanaarsämikielâ, nuorttâsämikielâ já tavesämikielâ.
Sämmilij ärbivuáváliih iäláttâsah láá puásuituálu, kyelipivdo, miäcástem, luándust finnimnáál amnâsij nuurrâm, sämityeji já uceslágán eennâmtuálu sehe tai tááláá áigásii hárjuttem häämih. Ärbivuáváliih iäláttâsah láá sämikulttuur vuáđu.
Suomâst lii laavâst miäruštâllum sämmilij päikkikuávlu, moos kuleh Iänuduv, Aanaar já Ucjuuvâ kieldah sehe Suáđigil kieldâst Laapi palgâs kuávlu. Meccihaldâttâs haaldâšmist leijee luánduriggoduvâi tipšom, kevttim já suojâlem sovâttuvvojeh oohtân sämmilij päikkikuávlust nuuvt, ete sämmilij kulttuur hárjuttem máhđulâšvuođah torvejuvvojeh.
Tun lah lieggâsávt pyereest puáttám sämmilij päikkikuávlun. Mij halijdep muštâliđ tunjin, maht tun puávtáh luándust jođedijn väldiđ huámášumán sämmiláid tehálijd.
Kunnijât sämmilii kulttuurpirrâs
Sämmilâš kulttuurpiirâs šadda tast mon uáiná já uáinimettumist
- Uáinusist lii huksimärbi, toovlášpasâttâsah já sämi-iäláttâsâi šoddâdem ärbivyehienâduvah.
- Ärbitiätu addel enâdâhân merhâšume já sirdâšuvá suhâpuolvâst nuubán muštâlusâin, päikkinoomâin já ärbivuáválâžžân sämimusikkin: juáigusin, livđen já leu’ddin.
- Sämmilij muusik lii juáigus ađai luohti, livđe já leu’dd. Táválávt juáiguseh láá tavesämmilij ärbivyehi, livđe aanaarsämmilij já leu’dd nuorttâsämmilij muusikärbivyehi (suomâkielân, oktavuohta.com).
Kunnijât Säämi kulttuurpirrâs
- Vääldi huámášumán pase paaihijd já čuávu puorijd lattimtaavijd.
- Ovdâmerkkân Aanaar Äijihsuollui ađai Äijihân puáhtá uápásmuđ laddiihánnáá jäävri alne já kunnijâttiđ návt pase pääihi.
- Ele vahâgit kulttuurpirrâs já tobbeen orroo kulttuurärbičuosâttuvâid – uážžu keččâđ mutâ ij kuoskâđ.
- Ele toolâ kulttuurpirrâs viereskirjen čälimáin seinijd, enâmân teikkâ hammiimáin keeđgijn saanijd teikkâ leejijd.
- Tipte keeđgijd, huksiittâsâid já puáris jotteemmiärkkumijd leđe sajestis.
Vääldi huámášumán päikkiráávhu já páihálij ulmui eromâšvuoigâdvuođâid
- Päikkiráávhu kuáská pááikán, šiiljon já šiljo poccui kardijd. Päikkiráávhu suoijâl meid puásui- já kyelipivdotuve, luámutuve, priivaat oomâstmist orroo láávu já kuáđi šiljokuávluidiskuin, moi priivaatvuođâ kalga kunnijâttiđ.
- Páihálijn ulmuin pyehtih leđe eromâšvuoigâdvuođah, moh pyehtih spiekâstiđ tuu jieijâd vuoigâdvuođâin. Páihálijn ulmuin lii távjá pyeri agâstâllum suijâ vijđásub vuoigâdvuođáid, moh kyeskih ei. meccijotolâhân, kyelipiivdon já miäcástmân.
- Ko kuvviih almolii pääihist, te čuávu puorijd taavijd. Koijâd love, jis tun halijdah kuvviđ ulmuu.
Ele rievdâd enâduv jieijâd tooimâin teikkâ kyeđe meerhâid jieijâd kolliimist!
Varjâl rašes arktisii luándu
Pivde já čuági luándust pivdo-, kuálástem- já myerjisalâsijd sehe eres luándust finnimnáál aašijd tuše tom maid tun tarbâšah
- Čuávu kuálástem- já miäcástemlaavâ, toid lohtâseijee ravvuid, salâstiätumeerijd sehe puorijd taavijd(eraluvat.fi).
- Kunnijât páihálijd ärbivuovijd já pivdokulttuur sehe saallâs (eraluvat.fi).
- Čuávu kuáláástmân lohtâseijee desinfistemravvuid luosâparasiit levânem estim tiet (suomâkielân).
(ruokavirasto.fi).
Jođe valmâš pálgáid já kiäinuid
- Pisomáin pálgáin tun viältáh ellei taarbâšmettum hettim já toovah máhđulâžžân elleid tuárvi stuorrâ patâremkooskâ já pessimráávhu.
- Ele tuolmâ šaddoid.
- Ele räähti uđđâ pálgáid já rievdâd Säämi kulttuurenâduv.
- Čuávu meccijotolâhluuvij iävtuid já piso kiäinui alne (suomâkielân, eraluvat.fi).
Tuállup tave čaasijd kirkesin
- Suoijâl arktâlâš meccikuávlučácáduvâid liijkás stuorrâ hemâdâsâin karvemáin vuojâdem ucce tuodârjaavrijn.
- Käldeeh láá luándust jotteid tehálâš čäciväldimpääihih.
- Ele tiskáá teikkâ posâdât njuolgist čácáduvvâst teikkâ tom alda, njommâsit čääci tiskám maŋa enâmân tuárvi kuhás čácáduvvâst.
- Jis hiivsig ij lah kevttimnáál, toovâ tuu hiivsigaašijd tuárvi kukken čácáduvvâst já luávdi taid pasâttâsâid. Ele kyeđe hiivsigpäävir piegâ mieldi pic luávdi taid.
Tulâstâllâm
- Keevti mätkivuoššâm já čujottum tulâstâllâmsoojijd. Muorâttes tuodârkuávluin kalga leđe tullâcokkiittempiergâseh mieldi.
- Ele kiško peesi teikkâ puáđhu riisijd ellee muorâin.
Uápásmuu ovdâkietân kolliistâllâm- já vandârdemčuosâttuvváid já nuávdit kuávlu ravvuid, njuolgâdusâid já puorijd taavijd.
Toolâ jielâhâd kiddâ – Tij leppeđ jielâhijnâd kyessin iärrásij pääihist
Pennuu kalga iänáážin toollâđ kiddâ puoh eres soojijn eereeb jieijâs šiljoost já penuvkaardijn. Luándusuojâlemkuávluin jielâheh ferttejeh leđe ain kiddâ. Tuše puásui- já pivdopennuuh sehe virgepargoin pennuuh uážžuh leđe pargostis läbžittáá.
Ane huolâ, ete pennud ij luovâsm
- Luovâs pennuuh pyehtih tovâttiđ vaahâg elleid já hettiđ ovdâmerkkân pessim kovŋiimáin eeni, koskâldutmáin läällim teikkâ čiivgâi huolâttem.
- Ane huolâ, ete tuu pivdopeenuv ij suorgâttâl poccuid teikkâ peesâ puásuiaaiđij siisâ ijge toovvât hemâdâs eres elleidgin.
- Iäigád lii ain sajanmáksukenigâs jiellâh tovâttem vahâgijn. Ovdâmerkkân poccuid šoddâm vahâgeh pyehtih leđe huámášittee stuárráh. Pyeremus vyehi vahâgij estim várás lii nuávdittiđ pennui kiddâtolâmân kyeskee lahâasâttem (suomâkielân, paliskunnat.fi).
- Pivdopennuu škovliimân tun tarbâšah eennâmiäigád love.
Ele aldan poccuid pennuin
- Puásui ana pennuu piätuellen já pala tast. Peenuv puáhtá vaibâdiđ poccuu já joba koddeđ poccuu.
- Luovâs peenuv puáhtá pieđgiđ iälu teikkâ vyejettiđ tom puástu kuáttumenâmáid já toovvât puásuipargeid paijeelmiärálii pargo já koloid.
- Peenuv puáhtá suorgâttiđ kyeddee niŋálâs poccuu toovvâtmáin tom ete puásui riäštoo já vyesi jáámá, veikkâ peenuv ličij tuše movtáskâm poccuin.
Ane huolâ meid pennud pyereestvajemist
- Luovâs peessâm peenuv puáhtá lappuđ vieres pirrâsist, koččâđ jieŋáid teikkâ mudoi vahaduđ.
- Uđđâ pirrâsist sijvuus-uv peenuv puáhtá toimâđ eresnáál ko táválávt já toovvât stuorrâ päärti.
Uápásmuu Oorniglaavâ (suomâkielân, finlex.fi)(Järjestyslain finlex.fi),Miäcástemlaavâ (suomâkielân, finlex.fi Metsästyslain (finlex.fi) já Puásuituálulaavâ (suomâkielân, finlex.fi) Poronhoitolain (finlex.fi) (suomâkielân, finlex.fi) asâttâssáid.
Vääldi huámášumán poccuid já puásuituálu – Luándu lii poccui já puásuipargee päikki
Puásui lii sämikulttuur ohtâ vuáđu já puásuipargoin láá kuhes ärbivyevih já ain stuorrâ siärvuslâš já kulttuurlâš merhâšume
- Tun puávtáh uáiniđ poccuid aassâmsoojij alda, meecijn já tuoddârijn.
- Tun puávtáh uáiniđ puásuiulmuid pargoin sii palgâs kuávlust
Addel poccuid kuáttumráávhu. Ele paldattâl poccuid.
- Ele moonâ alda poccuid, pic tipte taid leđe ráávhust.
- Alda viggee olmooš puáhtá tovâttiđ poccui streesi, mii eromâšávt korrâ tälvišooŋâin já kiđđuv puáhtá leđe kyeddee niŋálâs poccuid varalâš.
- Poccuid ij uážu ruotâttiđ.
- Jođe puásuiääiđi čoođâ verájáá peht já kiddii verájáá tuu maŋa, jis tot lâi kiddâ. Jis verájâš ij lah kuáhtulii määđhi keččin, moonâ ääiđi vyelni nube piälán. Jis tun čuávdáh puásuiääiđi paadijd, čoonâ taid pyereest maasâd siämmáá sajan. Ele kuárŋu ääiđi paijeel, amas äiđi cuovkkâniđ teikkâ tedduđ vuálus.
Addel puásuipargeid pargoráávhu
- Jis tun šoodah puásuipargei jođettem iälu kooskân, piso ton saajeest kost lah, tassaaš ko iälu lii moonnâm lappâd.
- Jis tun uáináh iälu aldanmin mon puásuipargeeh láá joođeetmin, ele ooroost, pic juáđhi määđhi meddâlkulij iälust já ton moonnâmsundeest.
- Pygályssáid teikkâ vuosijmiärkkumáid ij koolgâ moonnâđ lovettáá. Viäruiulmui moonnâm pygálys- já vuosijmiärkkumáid puáhtá tovâttiđ varâtiilijd poccuid, puásuipargeid já viäruiulmuid.
Aassâmsoojij alda aaiđij siste poccuuh iä lah mađhâšeijei várás
- Poccuid já puásuiaaiđijd ij uážu aldaniđ puásui-iäigád lovettáá.
Ele hettii poccuid ko kuvviih
- Jis tun halijdah kuvviđ, kuvvii tuárvi kukken. Jis ellee reagist tust, tun lah liijkás alda.
- Eromâšávt droneh paldetteh poccuid.
**Luánduiäláttâs lii herkki hemâdâssáid. Ääšist mii oro uccen, pyehtih leđe stuorrâ vaiguttâsah poccuid já iäláttâsân. Kunnijât puáris já tehálii iäláttâs mii tuálá tave markkânijd ellen. **
Keevti vuosâsaajeest puigâ já páihálijd palvâlusâid
Sämikulttuurân kuleh ärbivuáváliih sämi-iäláttâsah já tai tááláá hárjuttem häämih, meid uceslágán mađhâšemtoimâ.
Uásti ovdâsvástádâslijd já eettisávt kilelis páihálijd pyevtittâsâid já palvâlusâid
- Ovdâsvástádâslijn páihálijn uápisteijein tun uáináh eenâb já uápásmuuh kuávlu kulttuurân.
Uásti ovdâsvástádâslijd já eettisijd, páihálijn amnâsijn rahtum mätkimuštoid já eres pyevtittâsâid
-
Sámi Duodji –merkkâ täähid uástei, ete pyevtittâs lii ráhtám sämmilâš tuáijár. Tot muštâl, ete pyevtittâs lii rahtum ärbivuáválijn materiaalijn já pyevtittâs vuolgâsaijeen lii ärbivuáválâš sämikulttuur, tyeji já hammim (suomâkielân, samiduodji.com), (suomâkielân, samitrademarks.com).samiduodji.com), (samitrademarks.com).
-
Páihálij ulmui ovdâsvástádâslávt pyevtittem palvâlusah (puásui-, kuálástem-, luándumađhâšem- já mätkimuštopyevtittâsah) sehe páihálâš piämmu- já tyejikulttuur tuárjuh kuávlu eellimvuáimálâšvuođâ já páihálâškulttuur.
-
ävkkin táárbu mield páihálij ulmui faallâm autosirdempalvâlusâid.
Viestâd ovdâsvástádâslávt! Ele jyevi etiket, kuávlu asâttâsâi teikkâ puorij taavij vuástásijd kuuvijd teikkâ gps-meerhâid sosiaallii mediast (suomâkielân) (samediggi.fi).
