Vánddardanetikeahtta
Váldde vánddardeami etikeahta háldosat ja oahpásnuva álohii maid iežat reaisočuozáhaga dárkilit rávvagiidda ja njuolggadusaide. Oahpahallamin vánddardanetikeahta vánddardat vásttolaččat.
1. Gudnejahte luonddu – Ale earáhuhte dan.
Doala biebmoelliid čatnagasas
Luovos beana sáhttá vahágahttit smávvalottiid ja eará elliid duššefal dan bokte ahte balddihit daid. Doallamin beatnaga čatnagasas vuhtiiválddát maiddái eará vánddardeaddjiid. Čiega beanage galgá leat gitta juo duššefal ovdamearkka dihtii.
Geahča ealliid ja daid čivggaid doarvái guhkes mátkki duohken.
Eallit ja lottit dárbbašit bessenráfi ja iežas saji earáge áiggiid.
Ale vahágahte šattuid
Vázzimin bálgáid mielde vealttat šattuid duolbmama. Stuorámus oasis guovlluin murjjiid ja guobbariid čoaggin lea lobálaš, muhto muhtun suodjalanguovlluin sáhttet leat ráddjehusat. Suodjalanguovlluin, dego álbmotmehciin, ii oaččo čoaggit šattuid.
Ale nuppástuhte birrasa
Birrasa nuppástuhttin ovdamearkan eatnama goaivun dahje njuikehagain dahkan ja geđggiid borden lea gildojuvvon. Muoraid vahágahttin ovdamearkan ovssiid doadjin dahje ruŋgguid faskun lea gildojuvvon.
2. Oidde merkejuvvon johtolagaid
Oidimin merkejuvvon johtolagaid beasat garvit luonddu gollama
Oidimin merkejuvvon johtolagaid beasat garvit luonddu gollama
Dárkkis johtinráddjehusguovlluid ja -áiggiid
Máŋggain vánddardanguovlluin leat johtinráddjehusat ovdamearkka dihtii lottiid bessenáigge.
Dárkkis iežat reaisočuozáhaga ja johtolaga guoskkahahtti ráddjehusaid reaisočuozáhaga rávvagat ja njuolggadusat -siiddus.
Sihkkelaste dušše lobálaš johtolagain
Buot johtolagain ii oaččo sihkkelastit. Sihkkelastimii heivvolaš johtolagat leat almmuhuvvon sierra reaisočuozáhaga Aktivitehtat-siiddus. Meahccesihkkelastima etikeahtta ›
Atte earáide saji oktasašávkkástallanjohtolagain
Oktasašávkkástallanjohtolagain sierra vuogit johtit deaivvadit. Sihkkelasti garvá álo vázzi johtti olbmuid. Várrugasvuođa čuovvumin ja johtolaga johtin ávžžuhuvvon guvlui garvvát oktiibeaškkihanriskkaid. Ale bissán gasku bálgá dahje oaidnineastaga duohkai.
3. Gohtte dušše lobálaš báikkiide
Dárkkis ovddalgihtii, gos sáhtát gohttet
Luonddusuodjalanguovlluin, dego álbmotmehciin, gohtten lea dábálaččat lobálaš sierra merkejuvvon tealtábáikkiin. Dárkkis, gos gohtten lea lobálaš reaisočuozáhaga rávvagat ja njuolggadusat -siiddus.
Váldde vuhtii eará gohttejeddjiid ja idjadeddjiid
Sii sáhttet leat váiban beaivvi vánddardeamisteaset ja háliidit návddašit luonddu ráfis.
Ale basa lihtiid dehe basat njuolga čázádagas dahje gáivvo alde
Njammat čázi lihtiid bassama maŋŋá eatnamii doarvái guhkás čázádagas dahje čáhcečuoggáin. Ealaskas bosihansajis čázádahkii čohkkojit álkit kolibaktearat, jos duolvačázit luitojuvvojit njuolga čázádahkii dahje gáivui.
Jos geavahat stobuid, oahpásmuva daid rávvagiidda ja geavadiidda
Vánddardeaddjiid idjadan- ja bosihansajit gávdnojit sihke nuvttá ja maiddái dakkárat mat mákset. Geavaheami guoskkahahtti njuolggadusat molsašuddet.
4. Cahkket dola dušše lobálaš báikkiide
Geavat dušše merkejuvvon ja fuolahuvvon dolastallansajiid
Dolastallan ii gula buohkaidrivttiide. Dolastallan lea eanaš dáhpáhusain lobálaš dušše fuolahuvvon ja merkejuvvon dolastallansajiin.
Dárkkis álo leago guovllus fámus meahccebuollinváruhus
Meahccebuollinváruhusa áigge dolastallan lea gildojuvvon maiddái eatnašis fuolahuvvon ja merkejuvvon dolastallansajiin. Dárkkis leago meahccebuollinváruhus fámus Dálkediehtaga lágádusa siidduin.
Vuhtiiváldde eará vánddardeaddjiid dolastallansajis
Dolastallan- ja bosihansajit leat oktasaččat. Atte saji eará vánddardeaddjiide. Atte earáide vejolašvuođa ráfot ja návddašit luonddu ráfis.
Oidde vánddardanvuoššanrusttega
Vánddardanvuoššanrusttega geavaheapmi lea lobálaš maiddái meahccebuollinváruhusa áigge. Fuomáš, ahte meahccebuollinváruhusa áigge rissevuoššanbiergasa ii oaččo geavahit dan mielddisbuktán čuotnamastinvára dihtii. Ovttaanugrillaid geavaheami ii leat ávžžuhuvvon.
Geavat dolastallamii oaivvilduvvon muoraid seastevaččat
Jos dolastallansajis leat boaldinmuorat dolastallama váráš, geavat daid loaittuid. Muitte, ahte sáhtát gártat ieš čuohppat muoraid. Várre dolacahkkehandárbbuid (dollasákkiid, cahkkehasaid ja buvkku) fárrui. Ale gaikko bessiid ealli muorain.
Dat gii vuolgá dolastallansajis maŋimužžan lea álo ovddasvástádusas dola jáddadeamis
Dola lea dehálaš jáddadit fuolalaččat, dasgo meahccebuollin sáhttá vuolgit dolas mii lea báhcán cahkkit. Dola ferte addit buollit ráfis áššun ja go hilat eai šat áhcagaste ruoksádin, dollii sáhttá leiket várrugasat čázi, muohttaga dahje sáddo.
5. Ale ribahuhte
Doalvvo ribaid fárustat
Muitte váldit ruskaseahka fárrui go vuolggat reisui. Buot reaisočuozáhagain eai leat ruskalihtit dahje ođahančuoggáid. Go čoakkát earáiguin báhcán ruskkaid dagat buorre birasdagu. Go báhkket nisttiidat bistolihtiide vealttat uhcidat ruskkaid šaddama. Geahča tipssaid nisttiid báhkkemii vánddardanreisui.
Kompostere rivttes láhkai
Biebmobázahusaid ii oaččo bálkestit lundui iige buot hivssegiidda. Goikehivssegii sáhtte bálkestit uhca meari biebmobázahusaid. Dárkkis hivssega guoskkahahtti rávvagiid čuozáhagas.
Ale boaldde ruskkaid
Sáhtát geavahit veháš buhtis báhpára ja kartoŋŋa cahkkehahkan dolastallansajis dahje ávdinstobu dollasajis. Ale boaldde plastihka, alumiinna dahje eará páhkaid mat sisttisdollet metállaid.