Vieʹtte poodd pââʹss pääiʹǩest jeärmmas naaʹlin kõʹllʼjeeʹl
- Seeiʹnid, stuuʹlid leʹbe sakaʹstte ij vuäǯǯ ǩeeʹrjted leʹbe pirsted ni mõõn.
- Kääʹtt uus da ikkânluuŋkid tuu kõʹllʼjummuž mâŋŋa leʹbe raauk jeeʹres kõʹllʼjeeʹjid käʹtted tõid peäʹlstad.
- Tuâlʼjõžpaaʒʒtõõzz kuäivvmõš, peittmõš, mottmõš, pååʹmhâttmõš, jaukkummuš da jeeʹres tõõzz likktõõllmõš lie ǩiõlddum.
- Jååʹđ ceerkavǩeeʹddest tåʹlǩ pälggsi mieʹldd.
- Ǩiiččâd da voʹsttjõõđ šââddaid da kueʹđ tõid šõddâd.
- Pii čuâlluusid ǩidd, ko jååđak tõi mieʹldd.
Piálppáájääuʹr ceerkav
täʹlvvsijdd, koozz oummu noorõʹtte täälvas jälsted. Täʹlvvsiid õhttvuõʹtte eeʹjj 1760 rajjum ceerkav lij õhtt Tâʹvv-Lappi puärsummus rajlmin. Ruõʹpssesnallšem ceerkav lij ǩieʹđji da mooččâs sueʹǩǩmieʹcc kõõskâst. Ceerkavǩeeʹddest lij luâttpoožn.
Ceerkav lij rajjum iiʹjji 1752–1760 kõõskâst da tõt leäi ââʹnnmest 1800-lååǥǥ loopp räjja, da tõn ääiʹj ceerkav leäi Aanar kõõskõspäiʹǩǩ. Ceerkvest sluužât mueʹdd vuâra eeʹjjest da toʹben veäncceet še paarid.
Muõrâst rajjum ceerkav lij pääiʹǩ nuʹbb ceerkav. Vuõssmõs, eeʹjj 1646 valmštõõvvâm ceerkav lij obbnes läppjam. Ni täʹlvvsiidâst jie leäkku kuâsttjeʹmen ko mueʹdd raajâlm mäddõõvvâm paaʒʒtõõzz. Piálppáájääuʹr ceerkav lij âʹlddvuuʹdeesvuiʹm väʹlddkååddlânji miârkteei kulttuurhistoriallaš pirrõs. Tõt lij še klasstõllum mäddkååddlânji ärvvsaž kueʹstelmvuʹvdden.
Piálppáájääuʹrest šâdd Aanar kõõskõs
Aanarjääuʹr pirrõõtti vuuʹdin lie tuâlʼjõžääiʹj rääʹjest jälstam aanrõõžž. Aanrõõžži tääʹrǩmõs jieʹllemvueʹjj leʹjje kueʹllšeeʹllem da mieʹcstem. Puäʒʒhåidd leäi uʹcc, da puõccuid õʹnneš ââldmõsân kääʹddes- da ǩeeʹzztemjeäʹrǧǧen.
Aanrõõžži jieʹllemnälla kuuli kõskksaž äʹššen eeʹǩǩjårrõs. Ǩiiđ rääʹjest čõõuč räjja piârri joʹtte jälstemsââʹjest nobba mieʹcstem- da kueʹllšeeʹllemvuäittmõõžži mieʹldd. Taaʹlvi piârri da sooǥǥ kuuitâǥ noorõʹtte õõut jälstemsâjja, täʹlvvsiʹjdde. Täʹlvvsijdd leäi sosiaalʼlaž jieʹllem kõõskõs, koozz kauppjõõzz, paapp da piiđteei še pueʹtte. Aanar täʹlvvsiid siʹrddeš 1600-lååǥǥ alggpeäʹlnn Piálppáájäurra, mâʹst šõõddi Aanar kõõskõspäiʹǩǩ kuʹǩes ääiǥas.
Piálppáájääuʹr vuõssmõs ceerkav
Leäi âʹte luâđlaž, što Aanar vuõssmõs ceerkav raʹjješ Piálppáájäurra. Voudd vuäǯǯai eeʹjj 1642 mieʹrrtieʹǧǧid da lååʹv raajjâd mooččâs muõrrceerkav. Ceerkav mooččâdvuõđâst jie leäkku seillam teâđ, ij-ǥa tõt leämmaž meettees peäʹlnn (6,9 x 5,5 mettred) šuurab kappeeʹled. Juʹn teʹl ko ceerkav valmštõõvi, tõt leäi čuuʹt uʹcc aanrõõžži taarbid. Paapp vuäǯǯmõš päiʹǩǩ-kådda leäi še vaiggâd tõn diõtt, ko suʹnne ij leämmaž taʹrjjeemnalla kudd jälstemsââʹjj. Papp jeällõõčči-i Aanrest tåʹlǩ õõut, kueiʹt vuâra eeʹjjest.
Sluuʹžv leʹjje tõn ääiʹj miârkteei šõddmõš. Tõk piʹštte taaʹlvi neäʹttlest pieʹllneʹb neäʹttla da ǩieʹzzi kueʹhtt leʹbe koumm peeiʹv. Tän poodd oummu jälste ceerkavǩeâmpain, kook leʹjje rajjum pirrõõtti ceerkavǩeâdda. Sluužvmõõžž õhttvuõđâst hoiʹddješ jiõglvaž aaʹšši lââʹssen še tänâlmmsaž aaʹššid: papp da lukkar čuõvte narood da mättʼte päärnaid, rieʹššeš markknid, noʹrreš piiđid di täujja suudõʹtteš še.
Ođđ ceerkav da ođđ pâjjnempââʹjj
Ođđ ceerkav raajjmõš šõõddi ääiʹjpoddsiʹžžen 1700-lååǥǥ kõskkpääiʹǩest, ko vuäʹmm ceerkav leäi piâssâm rââššad. Piálppáájääuʹr ânnʼjõž ceerkav raajjâmtuâjaid altteeš 1752, da tõn ǩiõrǥteš eeʹjj 1760. Ååskat, što ođđ ceerkav raʹjješ vuäʹmm ceerkav ool, mâʹte tõn ääiʹj leäi nääʹllen.
Ceerkav lij hääʹmes peäʹlnn âlddsin tääʹssvarddsaž risttceerkav. Šorradvuõđâs peäʹlnn tõt lij tâʹvv-saujjpuuʹttest 14 mettred da nuõrtt-viõstârpuuʹttest 13,6 mettred. Viõstârsuäj juätkkan raʹjješ iiʹjji 1760–1766 ääiʹj ǩeâlljueʹlj, koon vueʹllvueʹzz ââʹnet ceerkav käʹrdden. Lehteeʹr lie tâʹvv- da viõstârsuäjain. Ǩeädggas ceerkavmäädd pirr lij čieʹppeld rajjum sarstõkäidd. Ceerkav ââlda ij leäkku ruõkkâmsââʹjj tõn diõtt, ko jäämmam oummuid ruõʹǩǩeš Aanarjääuʹr Ruõkkâmsââʹjjsuõlluid naauʹdi diõtt.
Ceerkvest õʹnneš huõl mieʹrrkõõski kuuʹǩǩ, leâša 1800-lååǥǥ kõskkpääiʹǩ mâŋŋa tõn kuõʹđđeš tuejjeeǩani. Ceerkav rââžžai kõrrset, ij-ǥa tõt leämmaž mâŋŋa teänab ni teevvamnalla. Ođđ ceerkav tuʹmmješ raajjâd pueʹrab jååʹttemõhttvuõđi kuâŋŋsa Juvduujooǥǥ njälmma, koozz ânnʼjõž Aanar ceerkavsijdd leäi šõdškuättam. Ko ođđ ceerkav leäi vaalmâš eeʹjj 1888, Piálppáájääuʹr ceerkav paaʹʒʒi meädda ââʹnnmest.
Piálppáájääuʹr ceerkav vaʹlddeš oʹđđest ââʹnnma eeʹjj 1940. Aanar ceerkavsiid ceerkav leäi pråppääm ääiʹjben seämma eeʹjj täʹlvv-vääin pommtummšin, da Âʹvvel rokkõspõõrtâst leäi tuejjuum kõskkpoddsaž ceerkav. Kåʹddneeʹǩǩ kuuitâǥ tuʹmmje sluužâd evvanpeeiʹv Piálppáájääuʹrest. Täʹst šõõddi äʹrbbvuõtt, kååʹtt õinn juätkkai. Ânnʼjõžääiʹj ceerkvest sluužât še eʹjjpeeiʹv. Veäncceemceerkven tõt lij še miâlggâd siõssum.
Ceerkav lij laaʹjjin rääuhtum tuâlʼjõžpaaʒʒtõs. Ceerkavǩeeʹddest lie leämmaž 30–40 ceerkavǩeâmppad da papp-põrtt, kook lie miâlggâd obbnes läppjam. Museokoontâr teevai ceerkav äʹrbbvuõđlaž tuâjjnaaʹlivuiʹm iiʹjji 1975–1976 ääiʹj. Tän mâŋŋa tõn leät teevvam mieʹrrkõõski.