Sallâvääri pygálusääiđist puáhtá feeriđ moonnâm aaigij puásuituálu tobdosijd

Lađâsmáánu syeppee silbâčuovâ täsivis jeggienâduv paijaal. Puáris aaihâid šaddee suálustuvah hämmejeh tiälhuid jiägán tiebbin tääbbin. Čovgâneijee puolâš kiäsá vielgis muotâsuoggâm luávdim enâduv jieijâs siisâ tego kolmâ loovdâ. Tot lii jiäŋudâm jeegijd stälikorrâ jotteemenâmin.

Máánu čuovâ piäjá kuálhis puolâšááimust sodâstellee jieŋâkristalijd šiälgáđ tego miljovneh ááimust sodâstellee jálukeeđgih. Joskâdvuotâ lii nuuvt tievâslâš, et tom puáhtá masa te kuullâđ.

Kivkked joskâdvuođâ rikko tego meeci rijdočuájusin kostnii kukken kullojeijee kiälu cilkkem. Kuuloold jienâ aldan já kiävru. Toos lohtâseh uđđâ jienah, tego čuojânâsah sinfonian. Ruovgâm já luhâmettumis kyepirij täsivis skooppân jiäŋŋum jeegi aaseest čyejih tego tälvi-iijâ jieijâs juáigus jyehi saajeest enâduvâst.

Talle puásuičagge almostuvá enâdâhân. Toi lievlâsteijee vuoiŋâm paijaan omopolvân, mon máánu čuovâ piäjá šiälgáđ. Čage läiđejeh puásuipennuuh já čyeigee almaah. Sii kooskân ihečuođij kulâdijn hámášum oovtâstpargo sänittes koreografia lii tego tanssâ tälvi-iijâst.

Forgâ puásuiääiđi sivlá njälmi njielâst vuossâmuid poccuid čudduusis. Toh läiđejuvvojeh tolliittemaaiđij peht káárdán, kost álgá kijves fiiđgâs. Čagge njolgeest käärdist pirrâ pirrâ tego kištoikäččeeh stadionist. Pirrâsijn čalmepaarah várdájeh äŋgirávt jieijâs meerhâ, ovdil ko tärhis kieđah rottejeh suoppâin ááimun. Kiddâ pááccám poccuuh kiässojeh kontturáid já lohhojeh. Máánu čuovâ lasseen enâduv čyevvejeh tuše fakkist ruohâstum tullâsaagij šliäđgádmeh já ruopsâdin liennjee piijpoi peesih já tubákkij keejih. Poccui ruovgâmân já ääiđi kulen škäijee huátistemjienáid siähhán kostnii taveláá haidar čuoijâm.

Sallâvääri pygálus lâi álgám.

Sallâvääri lii ohtâ härvis pygálussoojijn Suomâst, moh láá siäilum tovláin aaigijn. Noomâs pygálusäiđi lii finnim paldâlâs väärist, mii lii luoikkâm noomâs maŋeláá meid kuávlu palgâsân.

Stuárráámus uási Lemmee aalmuglâšmeecist kulá-uv Sallâvääri palgâsân, veikkâ meeci taveuásih kuleh Myeđhituoddâr palgâsân. Lemmee lasseen Sallâváárán kuleh Pänituoddâr meeci viestâruásih.

Sallâvääri pygálusah lijjii ääigis stuorrâtábáhtume 1900-lovo aalgâ peln ain ihán 1964. Pygálusâi historjá álgá kuittâg riävtui staatâi räjiviižijn 1800-lovo pelimuddoost.

Vildâ tuodârkuudijn lijjii lojodum eergih já koddepivdoost kevttum hokâttâspoccuuh jo majemustáá 1000-lovvoost, mut vijđes puásuituálu hámášui Tave-Ruotâst 1500-lovvoost. Tobbeen tot laavdâi meid eres sajan Sáámán.

Taat algâalgâlâš sämmilâš puásuituálu vuáđudui jo tuodârkode čuávvum ihejurâmân: keesijd viettii čuoškâttes Jieŋâmeerâ riddoin šiev syeinienâmij ohtâvuođâst, já täälvi ááigán värrejii Suomâ já Ruotâ suáijáás pecivuovdijd já jävilenâmáid. Ulmuuh ellii tievâslávt nomadisii eellim.

Ihečuođij ääigi jieškođe-uv suuhân stáđásmuvvii jieijâs kesi- já tälvikuátumeh sehe toi koskâsiih varrimkiäinuh. Jotteem merhâšuumeest sämmilii kulttuurist muštâl pyereest sänivaajâs “Jotteeđ lii pyereeb ko orroođ”.

Sämmilij jotemân vuáđuduvvee elimist staatâin lâi uáli uccáá merhâšume, já kuávdáást lijjii jieijâs tovlááh kuátumeh.

Meid staatah onnii sämmilij puásuituálu nuuvt merhâšittee iäláttâssân tave kuávluin, et Tanska-Taažâ já Ruotâ-Suomâ čallii 1751 Strömstadist sierânâs sopâmuš, moin sämmilâš jotteem staatâi raajij paijeel torvejui.

Ääših kuittâg muttuuškuottii ko nationalism morráánškuođij já Suomâ lohtâsij uássin Ruošâ kiäisárkoddeest 1800-lovvoost. Eromâšávt Suomâst paijaanškuođij šaddee tutâmettumvuotâ tälviv Taažâ peln Suomâ jävilenâmáid jottee poccui keežild.

Tile laiđij viijmâg Taažâ já Suomâ koskâsii rääji toppâmân ive 1852 já Ruotâ já Suomâ rääji toppâmân 1889. Taat šoddâdij kriisâ ärbivuáválii puásuituálun já lopâttij jotteem Suomâst eereeb Iänuduvâst.

Meid Sallâvääri kuátumeh paccii mottoom ááigán ävđinin, ko ovdeláá kuávlust kuáđuttâm čaggekodeh paccii rääji nube pel. Ton keežild kuátumeh karžuu, mii pacâttij iheluuvijd pištám sämmilii varrimjođo.

Suomâst tobdosumos varrim lii iänuduvlij sirdum Suobbâd kuávlust Tave-Suáđigilân. Sallâvääri kuávlun vist värrejii Kárášjuuvâst já Ucjuuvâst. Meid Anarist motomeh sirduu Sallâvääri kuárusmâm kuátumáid já uđđâ puásuituálu hámášuuškuođij Lemmest.

Räjitoppâmij tovâttem sämmilij varrimjoođoost lii koskâttuvâi máálájum almos savâstâlmist kove, mon mield uđđâ aassâmsoojijd sirdum sämmiliih láá nobdum tárulâžžân enâmânvärrejeijen. Taat lii puástuibárdâs, tondiet ko masa puoh puásuisämmilijn lijjii kuátumeh kuábbáá-uv peln rääji. Aalmuglâšstaatâi raajijn lâi sii elimist tuše uccáá merhâšume.

Varrimjoođoost lii-uv enâmustáá koččâmuš kulttuur ráđđáás vuáháduumeest ulguubeln puáttám vuoimij tovâttem tilán, mast moonnâm eellimvyehi muttoo kivkked máhđuttemmin.

Forgâ puásuituálu virkosmui-uv oppeet Lemmest.

Čuávuvâš uđâdâs puásuituálust tábáhtui jo 1898, ko Suomâ seenaat asâttâssáin puásuituálukuávlu juohhui palgâsáid. Tain šoodâi peic tiätu päikkikode poccui kuáttum, meid kuávlu puásuituállei haaldâtlâš vuáđuohtâdâh.

Sallâväärist puásuituálupargoh juátkojii uđâdâsâst huolâthánnáá ovdii vyevi mield. Puásuiomâsteijeeh lijjii hammim čaggekuudijd. Pygálusâi maŋa tain juáháš tuálvui čaggees jieijâs tälvikuátumáid, main poccuuh kuáđuttuvvojii ain kiiđâ kyeddid räi.

Čohčuv poccui čokkiimist ađai ossoost álgám pygálysah lijjii-uv ääigis stuorrâ tábáhtume. Puásuiuuccâm tábáhtui ärbivuáválávt čohčuv roovvâd maŋa, ko kuávlu stuorrâ juuvah, Riemâšjuuhâ já Avveeljuuhâ lijjii jiäŋŋum.

Ovdil moottorkiälhá puáttim poccuuh occojii ergijguin vyejimáin já čuoigân. Toh pištii-uv maaŋgâid mánuppoojijd já nuhhii ive mulsâšume aaigij. Tast maŋa čuákkejum čage vuolgii jođettiđ Sallâvääri pygálusääiđi kuuvl.

Oovtâ pygálusâst sattii kieđâvuššâđ joba 8 000 puásujid, veikkâ návt stuorrâ čagge juohhui táválávt kyevti uásán ovdil ááiđán väldim. Pygálusah pištii-uv maŋgâ oho, ja tain šoddii eromâšávt 1950-lohon puáđidijn masa markkânlágán tábáhtume.

Sallâváárán pottii palgâs jesânij lasseen ulmuuh meid naaburpalgâsijn. Ääiđi kuuvl pottii puásuiuásteeh kidâ Iänuduvâst, Kittâlist já Ruotâst. Stuorrâpygálus šoddâdij pirrâsis meid maaŋgâlágán irâttâstooimâ – lavâlii já lavâttem. Ääiđi kulen lijjii maŋgâ-uv kanttiin, moh fallii käähvi já purrâmâš pygálusviehân. Lavâtteb toimâ lii ääiđi kuuvl puáttám vijnetrokarij bisnes, mii vist keesij maajeeld laavâ koccee komserjâsâid.

Täälvi kuhes sevŋis ehidijn lâi valjeest rijjâäigi pygálusâi kooskâst já servieellim Sallâväärist lâi-uv eeliš. Ääiđi pirrâsân rahtum káámpáin škaajâi lávlum já juoigâm, moi taavtâst meid tánssájii. Maŋgâ nuorâpaarâ kavnii-uv nubijdis eidu Sallâvääri pygálusâin.

Jieš ääiđist poccuuh rátkojii omâsteijeidis já lohhojii. Piärgu vyebdimhadeh iä lamaš meridum muuneeld, pic vyebdeeh soppii taid jyehi puásuiomâsteijein sierâ. Vyebdimân heivejii tuše puáidáás já iälššáás poccuuh, tondiet ko toh jođettuvvojii maađijttes enâmijn ellen uástei jieijâs njuovvâmlájádâssáid. Jođettemmääđhih lijjii kuheh, ain Iänuduv já Kittâl räi.

Majemuu tove poccuuh rátkojii Sallâväärist ive 1964. Tast maŋa pygálusah sirdojii eskin valmâštum Aanaar-Kittâl-maađij piällás Sarvesčuálmi uđđâ pygálusááiđán. Ääiđi paaldân valmâštui meid palgâs jieijâs njuovâdâh, já ton áánsust stuorrâ uástučoogijd ij tarbâšâm innig jođettiđ kuhes maađhijd.

Ihe ovdil maađij puáttim já uđđâ pygálusääiđi valmâštume Sallâväärist valdui kiävtun vuossâmuš moottorkiälkká. Čuávuvái iivij jođedijn puoh puásuituálust fáárust leijee ulmuuh ferttejii väldiđ kiälhá kiävtun.

Nubástus lâi styeres. Ovdeláá maaŋgâid peeivijd vaattâm maađhijd puovtij tääl jotteeđ muádi tiijmest. Láávuin já káámpáin aassâm saajeest pargopeeivi loopâst puovtij moonnâđ pááikán ijjâdiđ.

Puásuituálu maašinluumeest lijjii kuittâg meid hyenes peleh. Kiälhái, värioosij já puáldimamnâs skappum pajedij koloid. Siämmást lappui ennuv ärbivuáválâš puásuituálutáiđu, ko ovdâmerkkân vuájánij tamâmist puovtij luoppâđ. Meid ovdeláá tehálii puásuipennuu merhâšume kiäppánij. Eidu šiev puásuipennuu škovlim lâi lamaš ohtâ tehálumosijn puásuituállee áámmáttááiđu čáittusijn.

Nubástus vaiguttij meid kárvudâtmân. Poccust valmâštum turkkâ- já nähkipihtâseh tâi ärbivuáváliih leđđeekáárvuh iä heivim moottorkiälháin vyejimân. Pargopivtâsin mulsâšuvvii-uv ráhtulávt valmâštum káárvuh, ko vist ärbivuáváliih pihtâseh sirdojii eenâb juhlekiävtun. Toi vaalmâštmân lohtâseijee tyejiärbivyehi lii kale pissoom kievrân.

Veikkâ pygálusah Sallâväärist jaskodii, te äiđi paasij tehálâžžân kulttuurärbin muštâliđ aldamoonnâmvuođâst puásuituálust. Taan ääigi Sallâvääri äiđi lii rahtum iänáážin ive 1933, já Meccihaldâttâs oovtâst Museovirgáduvváin ovdiistii puáris äiđiráhtusijd já káámpá 1980-lovo loopâst.

Sallâvääri kulá Säämi ärbivyehienâduvâi juávkun, já äiđi sehe oovce kámppárakânâssâd láá kulttuurhistorjáliih suojâlemčuosâttuvah.

• Ergi = Käldejum orespuásui, mii lii kevttum vuájánin.
• Sarves = Rävis, kaldiihánnáá orespuásui.
• Spääilih= Máttáthánnáá, käldejum orespuásui.
• Áldu = Kuáddám niŋálâspuásui.
• Ronno = Kyedihánnáá pááccám niŋálâspuásui.
• Nuáđiergi= Keesitmist kevttum käldejum orespuásui.
• Niestipuásui = Puásuiomâsteijee jieijâs kiävtun njuovvâm puurrâmpuásui.
• Taammâđ = Lojodiđ poccuu.
• Jotteem = Varrim poccuiguin aassâmsaajeest nuubán.
• Ráiđu = Oohtân kuálustum vuájáneh, moh keesih rievâid tâi kerrisijd.
• Čievâr = Korâsin tuolmum muotâkieddi, mast poccuuh láá kuáivum jáhálijd.
• Paalgâs = Puásuituálu haaldâtlâš vuáđuohtâdâh.
• Kirno = Pygálusääiđi ucemus äiđi, mast poccuuh lopâlávt rátkojeh.
• Konttur = Kirno pirâstittee ääiđih, moos kiässojii oovtâ čaggekode tâi perruu poccuuh.

Čalluu kälden lii kevttum Lemmenjoki - Suomen suurin kansallispuisto -kirje. Kajala, Liisa (toim.). Meccihaldâttâs, 2004