Maailmärbičuosâttuvah Suomâst – Ohtsiih aarnih
Unesco maailmärbičuosâttuvah láá olmooškode tivrâsumosáid lohhojeijee kulttuur- já luánduäärbih. Suomâst láá čiččâm maailmärbičuosâttâhhâd, main Merenkurkku suáluikuávlu lii luánduärbičuosâttâh já iäráseh kuttâ láá kulttuurärbičuosâttuvah: Struve kulmâhâšmittedemsalvân, Suomenlinna Helsigist, Vanha Rauma, Petäjävesi puáris kirkko, Verla muorâsaijeemsaje já kartoŋkfabrik Kouvola alda já Sammallahdenmäki pronssipajeáigásâš hävdilejikuávlu Rauma alda.
Luontoon-palvâlusâst tun puávtáh uápásmuđ tärhibeht Merenkurkku suáluikuávlun tâi Struve kulmâhâšmittedemsalvân mittedemčuággáid.
Merenkurkku suáluikuávlu eennâmpajanemriddokuávlu
Merenkurkku suáluikuávlu lii Suomâ vuossâmuš luánduärbičuosâttâh. Vaasa ovdiibel sajašum Merenkurkku suáluikuávlu já Pohjanlahti nube pel sajašum Ruotâ Korkeanrannikko hämmejeh kyevti staatâ ohtsii geologisii maailmärbičuosâttuv.
Majemuu jieŋâpaje ääigi jieŋâloovdâ lâi assaamus eidu tobbeen, kost maailmärbikuávlu tääl lii. Ko lusis jieŋâloovdâ suudâi, te eennâm paijaanškuođij, já taat proosees juátkoo ain-uv. Tááláá eennâm paijaan suullân 9 millimeetterid ivveest.
Tun puávtáh uáiniđ jieŋâ luodâid já eennâm pajanem vaiguttâsâid čielgâsávt Merenkurkku luándust já enâduvâin, main uđđâ eennâmvijđoduvah iteh ovttuu čääsi vyelni. Šaddodâh já elleevalje muttojeh ovttuu já hämmejeh kuávlust ellee ovdâmeerhâ tast, maht luándu vuáháduvá nubástusân.
Struve salvân – Tieđâ já oovtâstpargo
Struve kulmâhâšmittedemsalvân lii maailmärbičuosâttâh, mii muštâl ulmuu tiätuäŋgirvuođâst já aalmugijkoskâsii oovtâstpargoost. Taat tieđâlâš oláttâs išedij mittediđ eennâmpáálu stuáruduv já häämi 1800-lovo aalgâ peln.
Struve salvân uulât Ukrainast Taažâ räi, já hirmos mittedemurkko vaaldij ääigi 39 ihheed. Maailmärbičuosâttâhân väljejuvvojii suojâlemnáál 34 mittedemčyegisid, main kuttâ láá Suomâst. Mittedemčuággáh láá il. Tarvantovaarast, Aavasaksast já Mustaviirist.
Nuorttiipiäláá Suomâluovtâ aalmuglâšmeecist tun puávtáh uáiniđ mittedemčuággá uccâ räigin källest Mustaviiri várdámtoornâ maddust. Toornâ kuuvl piäsá hamânist puáttee pálgá mield – hiäivulâš vandârdemčuosâttâh nuuvt luándust ko historjást-uv movtijdum máđhálâžân!
Suomâ maailmärbičuosâttuvah, tego Merenkurkku suáluikuávlu eennâmpajanemriddokuávlu já Struve kulmâhâšmittedemsalvân, muštâleh olmooškoodán eromâš tivrâs áárvuin. Toh fäälih áinoošlajâsijd máhđulâšvuođâid uápásmuđ luánduimâšáid já ulmui oláttâssáid.