Laavlâ Lemmee kolleest

*Pistovleh lijjii motomin ruttiistum uáinusân, mut mun jurdâččim, et siämmáá kale tast, kuus máátu jáámá. Lâi must-uv 9 miili lyeđejum Mauserpistovl kuádá vyelni já meridim, et jis kiinii teehin povdiihánnáá viggá, te Mauser sárnu jiemge mun. *

Tánávt kuvvij Lemmee kole kävnee Niilo Ranttila kolleruámustem vuossâmuid iivijd 1940–1950-lovoi kooskâst.

Aanaarjuuvâ piällást ässee Ranttila lâi vuálgám viljâidiskuin Uuláin já Veikkoin Lemmei porgemáánu majemui ohoi ääigi ive 1945 kole uuccâđ. Viljâskuulmâs juttii vistig Vaijuuvâ já Nihasanjuuvâ kuávluid, tondiet ko eidu tobbeen lâi mainâsij mield Lemmest kolle kavnum. Sij iä kuittâg kavnâm maiden.

Čohčâmáánu pelimudo sulâin viljâžeh korŋuu Morgamoja pajas já Niilo kuáivui iskosroge aijuu piällás. Tobbeen iiđij fiskájeijee keđgimuáluš, mon Niilo käskistij ääši visásmittem várás. Panij luodah paccii kuulmâ grama čuágán. Lemmee kolle lâi kavnum.

Lemmee kole maainâs álgá kuittâg jo vááijuv čyeđe ihheed ovdeláá. Ive 1867 Laapi kihlekode sundee Konrad Wilhelm Planting vuolgâttij tave kuáivuttâhaašijn västideijee värihaldâttâsân reeivâ. Reeivâst geologiast movtáskâm Planting oovdânpuovtij jieijâs uáinu Laapi kolleest já iävtuttij Tiänu, Aanaarjuuvâ, Skieččâm, Váášku, Lemmee, Menišjuuvâ, Riemâšjuuvâ, Loto já Avveeljuuvâ čácáduvâi tutkâm.

Planting reivâ munedistij jo ive 1870 álgám Laapi vuossâmuu kolleruámustem. Tot čuosâi kuittâg masa tuše Avveeljuuhân, mast oululiih Jakob Ervasti já Nils Lepistö kavnáin kole keessiv 1869. Ton keežild Avveeljuuhân vajâldii čuávuváá ive 500 movtigis kollekuáivod luhhoos keččâliđ.

Lemmei kollekuáivumloveh lonnojii tuše ohtâ. Tom poorgâi helsiglâš insinerkapten Henrik Tallgren, mut kolle paasij Lemmest kavnuuhánnáá. Suijân láá arvâlâm tom, et Lemmee kolle lii čieŋâlubboost eennâm siste ko ton ääigi Avveeljuuvâst koivum kolle.

Ovtâskâs kollekuáivooh Lemmest juttii ubâ 1800-lovo loppâpele, mut sii salâseh paccii uccen. Revonlahtist vuálgus Kaarle Gummerrus kale luhostui pieijâđ joton kulosaavâ kolleest, maid maka lâi kavnâm Puskuojast. Gummerrus falâdâđâi päälhi vuástá uápistiđ kulosaavâst movtáskâm ulmuid Puskuojan, kost sun čaaitij sijjân kuáivumrugijdis. Kolle kale paasij Puskuojast kavnuuhánnáá, mut Gummerrus vaaldij päälhis. Sun lâi-uv áinoo 1800–1900-lovoi kooskâst Lemmee kullijn riggom almai.

Kolleruámustem jaskodij-uv forgâ já kuáivooh kuođđii juhâvyeme ävđinin.

Čuávuvâš kolleruámustem aalgij nube maailmsuáđi maŋa Niilo Ranttila kavnâm kole tiet. Vittâ ive Ranttila vuosâkávnus maŋa Lemmest koivuu kole jo masa čyeđe väldidmist.

Kolle kavnui-uv maaŋgâ väldidmist kilui mield, mut nubeh paccii kolettáá. Ton keežild kollekiedij eellim lâi vildáá já liävuttem, tego aalgâ Ranttila kuvviimist pyereest uáinoo.

Ton ääigi kollekuáivoin maaŋgâs lijjii-uv suáđi jottáám almaah, kiäst suáđi häävih tiättojii ain-uv. Meecist viettum suáti-ivij maŋa jieijâs saje kavnâm siiviilohtsâškoddeest lâi sáttám leđe vaigâd já eellim torvohaammân lâi kavnum tuoddârij kollekiedijn. Koozâš viehâvááldán saatij kuittâg leđe vyeligâš. Ovdâmerkkân Lemmest vuáđudum Kollekuáivoi lito (Kullankaivajain liitto) nubbe saavâjođetteijee, Jukka Pellinen, surmâšui pisoiguin paaččâlmist.

Kollekuáivoi litto vuáđudui-uv ive 1949 čuávdiđ eidu kuáivoi koskâsijd ruossârijdoid. Tast šoodâi meid kollekuáivoi merhâšittee hiäđukoccee. Ovdâmerkkân jotteemohtâvuođâid Lemmei litto ovdediđ huámášitteht. Tot luhostui orniđ merikoskâsijd já vala tááláá-uv juátkojeijee kärbissáátuid, njaaskâi kyehti kirdemkiedi tuoddârân täävvir- já purrâmâšfievridmij várás já lâi ruttâdmin aalmugjeessânvuolgâttuv, kote uážudij maađij Njurgoiluohtân.

Litton ornijduumist já 1950-lovo aktivlii aalmugjeessântooimâst peerusthánnáá Lemmee kollekiedih jaskoodškuottii ihelove loopân puáđidijn. Tággáár ovdánem lâi tijpâlâš puoh oovdeb-uv kolleruámustmáid. Toh jaskodii, ko algâhuávri maŋa kolle ij kavnumgin tuárvi puohháid já kuáivoi osko kole sehe luho juksâmân časkâškuođij.

Lemmei hámášui kuittâg uđđâlágán almoon, ko uási kuáivoin paccii kuávlun aassâđ nuuvt kočodum eellimpajalâžžân. Sij viettii sijvuus eellim tuvijnis, koivuu kole keessiv já tälviv nađđuu masa te oijâgâsân.

Väldidmeh Lemmest lijjii 1960-lovo aalgâst tuše čiččâm. Keessiv kolle-enâmijn sattii jotteeđ ennuv-uv kuáivooh luhhoos keččâlmin já pođoi vandârdeijeeh-uv. Talle eellimpajalij eellim saatij leđe viehâ sosiallâš-uv. Tälviv vist sij sattii leđe mánuppoojijd teivâhánnáá kiäinnán. Taggaar eellim lii vaattâm noonâ mielâ já harmonia jiejâinis.

Eidu eellimpajalij äigi lii-uv šoddâdâm maaŋgâid Lemmee kollekuáivoi legendain.

Stuárráámus uási eellimpajalijn sirdojii riggásub kuáivumenâmáid 1970–1980-lovoi ääigi, mut maaŋgâs sist kiergânij uáiniđ Lemmee kollekuáivum uđđâ pajanem ovdil tom.

Pajanem tuáváást lii 1970-lovvoost moránâm uđđâ mohtâ kollekuáivum kuáttá. Ovdâmerkkân Tankavaarast algii orniđ pivnohis kolletoidem maailmmiäštárkištoid. Taat uđđâsist moránâm mohtâ suonjârdij meid Lemmei.

Lemmee uđđâ kolleruámustem šodâškuođij 1980-lovvoost já stuárui čokkásis 1990-lovvoost. Ovdánem tiättoo pyereest ovdâmerkkân Kollekuáivoi lito jeessânmeereest, mii lâi ive 1980 328. Ive 2002 jesânij meeri lâi lasanâm jo 1 500 jesânân.

Siämmást Lemmee kollekuáivumist tábáhtui stuorrâ nubástus, ko tom lâi máhđulâš porgâđ mašinijguin. Mašináin kuáivum uđđâ tekniikijguin toovâi máhđulâžžân maaŋgâkiärdásii eennâmmere kieđâvuššâm kannattitteht. Kuáivoin maaŋgâs finniiškuođij-uv áigápuáđu kolleest.

Mašináin kuáivum puovtij fárustis meid tuohkâlem luándusuoijâlmáin. Vuossâmuu tove maašinkuáivooh já luándusuojâleijeeh lijjii vuástáluvâi Suátijuuvâst, mut forgâ mašináin kuáivum kieldim vađâškuottii meid Lemmest. Ive 1988 valmâštum aalmuglâšmeeci ruŋgovuáváámist mašináin kuáivum kieldui-uv.

Tast maŋa čuávui kuhes vižže rievtist, mon loppâpuáđusin mašináin kuáivum kiäldu paasij vuáimán, mut tot uážui jotkuđ tain väldidmijn, kost kuáivum lâi jo algâttum. Siämmást väldidmeh muttojii kuáivuttâhpirrâdâhhân.

Ive 2011 vuáimán šoodâi uđđâ kuáivuttâhlaahâ, mii kieldij mašináin kuáivum Lemmest sirdumääigi maŋa. Mašineh jaskodii kolle-enâmijn keessiv 2020, mut ärbivuáválâš kuáivoin kuáivum juátkoo ain.

Laavâ Lemmee kolleest, niävdusijn, oskoost, emikällest, imâšlijn kávnusijn já piškeris pettâšuumijn ij lah vala jaskodâm.