Mučis kolle-eennâm – mottoom verd historjá Avveeljuuvâst

1800-lovo loopâst Kittâl lâi tavemus Laapi kuávdášsaje. Aanaar kieldâ kuulâi Iänuduv, Muonio, Kittâl já Suáđigil ooleest Laapi kihlekoodán. Kittâlist lâi sundee, komserjâs, tuámmár, keerrivtáálu, kestâkievar já kävppi. Kolleruámustem aalgâst sunden tooimâi Konrad Wilhelm Planting já komserjâssân August Edard Bucht.

Avveeljuuvâ kolle-enâmáid peesâi jotteeđ Kittâl peht. Puáris mađij- já pälgisohtâvuotâ juuđij Kittâlist tavenuorttii Jeesiöjäävri já Pokka peht Anarân. Tälvikiäinu Suáđigilân juuđij Kelontekemä peht. Keessiv ulmuuh juttii kárbáin Ovnnesjohka uálgijuuvâi peht čäcijyehhei. Pááihui kaartâi keessiđ kárbá koške eennâm mield kilomeetterij kukkosii määđhi Gorsaluoppalân já Gorsajávrin. Gorsajogaš mield ulmuuh juttii talle Avveeljuuhân. Ruávinjaargâst Avveeljuuhân čoggâšui mätki aldasáid 400 km.

Avveeljuuvâ kolle-enâmijd kaavnâi virgálávt seenaat vuolgâttem mätkikodde čohčâmáánust 1868. Avveeljuuvâ kollehistorjá finnij aalgâs Louhioja já Avveeljuuvâ mohheest muáddi čyeđe meetterid pajeuáivušân, kost Johan Konrad Lihr laiđim mätkikodde kaavnâi 0,2 g kole vuáđukällee loomijn Nulkkamukkast. Lihrân lii cegâttum muštomerkkâ Nulkkamukkan ive 1987.

Eidusii kolleruámustem Avveeljuuhân tovâttij 2 kg verd kolle, mii tuidui muádi oho ääigist čohčâkeesi 1869. Kuáivooh lijjii Kaliforniast uápuidis finnim oululâš Jakob Ervast já raahelâš Nils Lepistö. Suoi kavnáin kole Porttikoskij kaskoo leijee Kallioporttikoskist. Lihr raapoort maŋa aalgij almos nágáttâllâm Ervastijn Avveeljuuvâ tuođâlii kävnest.

Ervasti já Lepistö kollekavnâm maŋa, njuhčâmáánust 1870, oululâš urkkodeijee almaidiskuin sirdui Avveeljuuhân já riemâi njeidiđ peesijd já vuollâđ tain hiirsâid, main pajanij kesimáánu aalgâ räi pohjalii eennâmtáálu sulâstittee váldurakânâs Kuldalân. Pargovievâ, kiäh lijjii staatâ pargoost, várás rahtui sierânâs viehâtupe já ton lasseen liäibumviste, kiällár já äitti. Riidon rahtui suovâsävni ihe maŋeláá. Forgâ Avveeljuuvâst lâi čyetiuáivág almaijuávkku luhhoos keččâlmin, já viiđâ ivveest juhâpiällás huksejuvvojii ton lasseen suullân neljilov hirsâ- já lavŋetuppeed.

Avveeljuuvâ toidáttuvâin porgii keessiv 1870 ohtsis 335 olmožid. Ko fáárun luuvâi puoh virgeulmuid, väldidmij omâsteijeid, kole occeid já luovâs ulmuid, te Avveeljuuvâ kollekuávluin orodii tiei aaigij 500–600 olmožid. Ko Aanaar jieggâkiirjijn lijjii tallaa 659 olmožid, te Kuldâl saatij leđe kaavpugij maŋa Tave-Suomâ stuárráámus čuákkipäikki.

Avveeljuuvâ Kuldalist, Kruunu toorjâsaajeest tärhistuvvojii kollekuáivoi uuccâmloveh, viekkejuvvojii kavnum koleh já perrui tain viäru staatân. Sajattuv aktivlumoseh iveh lijjii 1870–1900, kuás tobbeen asâdii alemus tääsist 38 olmožid.

Váldurakânâsâst suullân 100 meetter keččin lâi tovle vyeligis kyevtivistáág vijnetuuvááš. Tot kočodui meid krouvin, saluunan tâi purâdemvisten. Vijnejulástâh maavsij 30 pennid, purrâmâš 1–1,5 mk, koppâ käähvi tâi teejâ 30 p. Kollekumeštâs maŋa vijnetuuvááš paasij kuárusin já liäggásij. Majemuuh-uv hiirsah luŋânii suovvân ááimun vandârdeijei já kollekuáivoi sajostuulâin.

Kuldal siävŋus rakânâs tälviaaigij piejâi mielâkuvviittâs joton, já maaŋgah ijâstelleeh láá vissáseh tast, et kullii lávuluv lättee vyelni iho uccâ párnáá čiärrum, já juhâriddoost lii kullum hiäppuš koozâi špoohâs, mon ovtâstittii Charles Hillân, kote hiäppušijnis lâi vuáijum jieŋáid 1910-lovvoost.

Avveeljuuvâ Kuldal ivnáás historján kulá meid ton toimâm kuovsâkkâstutkâmušâi toorjâsaijeen iivij 1882–1884. Ive 1882 Suomâ Tieđâakatemia algâttij näpikuávlu tutkâmohjelm, já toos lohtâseijee kuovsâkkâstutkâmušah olášuttojii kyevti täälvi ääigi professor Karl Selim Lemström laiđiittâsâst. Piättárlávttáá aalaa oolâ rahtui sierrejum veškisraŋgâkäämi, mast aainâs-uv oovtâ iijâ huámášii čuovâsuonnjâr paijaanmin ááimun. Tutkâmušah juátkojii vala čuávuváá täälvi, mut uđđâ aiccâmušah iä šoddâm.

Kolleruámustem algâaaigij 80 mätkikodded lijjii jo uuccâm kolleuuccâmlove Oulust. Kuáivooh pottii vääzin tâi kárbá sáátust miärkkuđ väldidmijd páluiguin, veikkâ kolleuuccâmlove ličij kolgâm čäittiđ virgeulmuid vistig. Kuáivooh kiergânii väldidmijdis kuuvl jo ovdil virgeulmui puáttim. Eellim kollekuáivon ij lamaš raappâd. Kollekuáivooh läävejii puosâškyettiđ kolgotavdáid meecist maađijttes maađijij tyehin já psyykkisâš pyereestvaijeem lâi keččâlusâst. Vuossâmuu keesi Kuldalist puállái lavatavdâ já uási puosâškuáttám ulmuin sirdojii Kyrö siijdân (tááláš Avveel) tuoibâđ.

Kuáivumpaje nuvâdijn kiähnii ferttejii pääcciđ vahtiđ staatâ omâduv. Vahtâalmaah iä killám skaamâ, pic puosâškuottii “mielâhemâdâsân”, “mielâväännin” tâi puoccii keripurkki-taavdâ, raddetaavdâ tâi kolmuuttii ruovjijdis.

Luhottes eellim kierdâi meid metallurgia pajeuáppee / ruuki kirjetuállee Frans Josef Björklund. Suu pargohovdâ sehe motomeh Björklund väldidmist porgâm ulmuuh hevvânii Avveeljuuvâst tállân jieŋâi vyelgim maŋa vyesimáánu 30. peeivi 1872. Juuhâ tuulvâi korrâsávt, já riddoost lijjii vala jieŋâpäldeeh. Tulvepááruh tevdii kárbá já komettii tom Surmaköngäs peht. Björklund eellim Avveeljuuvâst lâi vildáá, já luho puudâid sun feerij Björklundojast nube kollekeesi, kuás saalâs čoggâšui 10,4 kg. Frans tuušâi kuittâg jo 43 ive ahasâžžân Oulust hyenes eellimtavijdis keežild.

Äpisjuhânjäälmist lâi 1900-lovo aalgâst Ááná Kaabi ađai Gabriel Annanpoika Aikio táálu. Tot lâi lamaš sämmilij kesisaijeen jo ovdil kolleruámustem. Kiđđâtulveh kuittâg pajedii čääsi táálu porthái oolâ, ige tot lamaš innig šiev pisovâš aassâmsaje. Kaabi, ađai Lemmei maŋeláá varrim Kaabi Joovnâ eeči, vuobdij kollealmaid poccuupiärgu já vaaldij máksun kole. Sun čievâi kole miäcán, mon saje sun čullij pijgásis Anni Paadarân. Ko Kaabi já reŋgâ láin jáámmám, te pijgá uusâi kole Kuldalân tuálvoo pálgá aldasijn kyevti keeđgi kooskâst. Maainâs muštâl, et Anni lâi pallam já kaččâm patârâsân, ige lah tiäđust, et lii-uv aarni vala onnáá peeivi-uv sajestis.

Suáđigillâš Hannu Postila kuáivui Čuđejuuvâ piällást Pahaoja peht kole jo 1880-lovvoost. 1920-lovvoost vuáđuduvvojii kyehti stuorrâ kollefinnoduv, Lapin Kulta Oy já Avveeljuuhâ Oy. Miäcán rahtui maađij, šalde Tovâsjuuvâ rasta, vuáđudui sááhálájádâs já Lapin Kulta Oy raahtij toorjâsaje Pahaojan ive 1925. Pahaojast keččâluvvojii 1920-lovvoost vuossâmuuh maašinkollekuáivumeh. Tohon jođettuvvojii ryevdirađepitáh, näppivoovnah já lievlâvuoimijn tuáimee mašineh. Sreeviimij puátuseh paccii kuittâg hiäijun. Kolle čoggâšui uccáá já keeđgih hettejii mašináin porgâm.

Nube maailmsuáđi maŋa Pahaojan maccâm kollekuáivooh ávhástillii suáđi áigásij miinaiguin já pávkkááttii eennâm, mon keežild Čuđejuuhâ kulgâškuođij uđđâ uáli mield. Tast maŋa ulmuuh puođđuu puáris uáli. Táálván paccii Pahaojan uási kollekuáivoin já uási vuolgii sijdáid já kaavpugáid. Kuulmâ keesi kollekuáivum saalâs lâi vááijuv 2 kiilu. Lemmest peggii kulosaavah riggom kuáivoin. Tánávt kollekuáivooh sirdojii Pahaojast Lemmee Morgamojan.

Rakânâsâi lasseen tooimâst lii tááláá ääigi mušton puáris lievlâmaašin, mon iä kiergânâm väldiđ kiävtun ovdil Lapin Kulta Oy kománem ive 1927. Lapin Kulta Oy nommâ ij kuittâg lappum historjást, tondiet ko Tornion Olut Oy skappui haldusis noomâ kevttimvuoigâdvuođâ ive 1969.

Lihr tutkâmuškodde eelij määđhis ääigi Ryettikuoškâst 1898. Lihr mainâšij raportistis, et vuossâmuš kolle ličij kavnum Ryettikuoškâ vuálus lyeštee Palsinoja njäälmi aldasijn, mut enâduv kuvvim já sáárgus, mon Josef Aurén lii ton saje peht sárgum, čáittá, et saje lâi Louhioja njäälmi paajaabiälááh källeeh.

Almaa Heikki Kivekäs kalga mainâšiđ Ryettikuoškâ historjást. 1910-lovvoost Kivekäs hárjuttij kuáivumpargo Ryettikuoškâst. Sun vuávái Ryettikuoškâst ubâ Säämi kollekuáivum kuávdáá. Ulmuuh kiergânii-uv jo algâttiđ enâduv jolgim mađijohtâvuođâi rähtim várás. Saje keččâlii uážudiđ olssis Kyrö siijdâ almaah, kävppijâs Govenius já Björklund kollefinnodâh sehe lappeenrantalii kävppijâs alge Feodor Oesterreich Pietarist. Kyröliih finnodâhalmaah Mickel Mikkola, Pehr Person Kiviniemi já Mickel Mickelson Kiviniemi kuállejii Oulust lonomin kollekuáivumlove ive 1870. Sij iä kuittâg finnim Ryettikuoškân väldidemvuoigâdvuođâ. Ive 1871 kavnui Ryettikuoškâ kolle Goveniusân merkkejum väldidmist. Kirjetuálun merkkejui 1,062 kiilud. Tast maŋa kollekuáivum nuuvâi Ryettikuoškâst.

Avveeljuuhâ jaskodij kollekuáivoin nube maailmsuáđi ááigán, mut motomeh kollekuáivooh maccii suáđi maŋa. 1940-lovo pelimuddoost Avveeljuuvâst lâi kuittâg tuše ohtâ väldidem. Kuldal kuáivuttuv väldidij čuávuváá ihelove ääigi T. Puotiniemi. Tast aldemuuh väldidmeh lijjii Kolmosenkoskist já Ruikanmukkast. Eres väldidmeh lijjii Möllerinojast, Ryettikuoškâst já Palsinojast.

1950-lovvoost Avveeljuuvâ Kuldal eellim lâi sijvuu já rakânâsah liäggánškuáttám. 1968 viettui kolleruámustem 100 ive juhle, mut Kuldal lâi vájáldum tiileest já tobbeen taaiđij fastâ ijjâdiđ tuše ohtâ kollekuáivoo Viktor Koivula. Juhle ohtâvuođâst vuáđudui Lapin Kultala Säätiö, mon algust Museovirgáduv kocceem vyelni algii Kuldal tivodempargoh. Täsivääldi president Urho Kekkonen kunnijâtij juuhlijd uásálistmáin uđđâ Kuldal lekkâmtilálâšvuotân ive 1977.

1970-lovo loopâst feerejii meid kolleruámustemaaigijd, mon maŋa Avveeljuuvâst lijjii kolleväldidmeh eenâb ko kuássin ovdil. Kuldal riddoost-uv kavnui ive 2003 stuorrâ čuággi, mii teedij 58,7 grammad. Tááláá Avveeljuuvâst keessiv kole toideh aldasáid tuhháát olmožid, kiäid hokâtteleh legendaarliih Avveeljuuvâ kollečalmeh.

Käldeeh

• Luhta, Vesa; Rikkonen Martti 2019: Lumottu Inarin lappi. Metsähallitus, Ylä-Lapin luontokeskus Siida. Siijđoh: 81-83
• Mäkipuro, Viljo 1975: Kulta - Lappia ja kullankaivajia. Porvoo. WSOY. Sijđo 303.
• Partanen, Seppo J. 1999, Sankareita – veijareita ja huijareita. Helsinki. Edita. Siijđoh: 32,57,61-64,71-72,90-92,110, 106-108,112,120 ja 124-126.
• Stigzelius, Herman 1987: Kultakuume. Lapin kullan historiaa 2. Helsinki. Suomen Matkailuliitto. Sijđo 256.