Skip to main content
Hiking destinations
Fell landscape.

Urho Kekkonena álbmotmeahci oaidnámušat

Urho Kekkonena álbmotmeahcci fállá guossái fiinna luondduoaidnámušaid ja miellagiddevaš kulturhistorjjálaš báikkiid.

Rumakuru (Romesskurču)

Rumakuru lea jiekŋabaji suddančáziid gohpan ceakko skurču, mii lea álbmotmeahci merkejuvvon luottaid guoras. Suoločielggis Rumakurui lea 6 kilomehtera. Rumakurus leat vánddardeaddjiid geavahussii guokte beaivestobu, main nubbi lea ráhkaduvvon 1800–1900-loguid molssagis ja nu leage oppa guovllu boarráseamos barta.

Dálveeanadat, govas duogážis oainnát ceakkus duoddargurra. Ovddabealde lea čuoiganstealli ja stohpu seinni.
Rumakuru.

Pääsiäiskuru (Beassášskurču)

Pääsiäiskuru lea luonddudili luondduoaidnámuš: duottarskurču, mas sáhttá leat muohta ain suoidnemánus. Pääsiäiskuru beasat imaštallat álket merkejuvvon máđijaid bokte. Suoločielggis, álbmotmeahci poarttas lea geasse- ja dálvemáđijaid bokte moatti kilomehtera mátki skurčui.

Geassit duottarmáilbmi. Gova gaskkas lea geađgejuvvon duoddargurra, mas lahka manná máŋga luotta.
Pääsiäiskuru Suoločielggis, Iisakkipää luottas.

Sokosti ja Luirojávri

Sokosti-duoddara čohka ala goargŋun lea máŋgga vánddardeaddji niehku ja mihttomearri. Sokosti allána 718 mehterii ja lea Urho Kekkonen álbmotmeahci ja seammás Nuorta-Lappi alimus várri. Dat lea Luirojávrri nuorttabealde.

Urho Kekkonen álbmotmeahci bearral Luirojávri lea álbmotmeahci gaskaoasis ja dat lea bivnnuhis vánddardanbáiki. Kuusela láigostohpu, Luirojávrri ávdin- ja várrenstohpu ja Rájá barta fállet Luirojávrris vánddardeaddjái albma buorre idjadanbáikkiid. Boares Raappana gámme lea Luirojávri gáttis ja dat lea musea oaidnámuša.

Jiekŋa jávri. Duoddaris lea unnán muohta. Beaivi báitá
Luirojávri ja Sokosti cuoŋománu 30. beaivvi 2022.

Ukselmaoaivi (Ukselmapää)

Ukselmaoaivvis rahpasa álbmotmeahci fiidnáseamos oainnus! Álbmotmeahci nubbin alimus duottar allána 698 mehtera allodahkii. Ukselmaoaivvi eana lea goike duottarguolbba, gos lea álki johtit.

Alla duoddarat dálvviáiggi.
Ukselmapää duoddaris oarjjáslulás guvlui.

Nuorttijoga ávži

Urho Kekkonen álbmotmeahci nuortalulágeahčen lea Nuorttijoga ávži, man gaskka Nuorttijohka mohkohallá. Ávžái beassá oahpásmuvvat Nuorttijoga vánddardanjohtolaga mielde.

Meahccejohka golgá garra kanjonis. Govva lea váldán čakčamánu áigge.
Nuorttijohka čakčamánu áigge.

Bealljeduottar

Bealljeduottar várra dovdojuvvo vuosttažettiin juovlastálu ruovttubáikin! Dat lea áibbas riikka nuorttageahčen dasttán Ruošša rájis. Bealljeduottar lea ártegislágan golmmačohkat báktehivvodat. Duottaralážiin lea hui čielga hápmi ja dat sulastahttet beljiid, maid mielde duoddarii lea várra navdojuvvon diekkár namma.

Bealljeduottar lea riikkaráji lahkosiin rádjeavádagas, ja nuba dohko ii beasa iehčanassii mannat. Lagas Bealljeduottarmarrasis gal beassá fitnat vánddardanjohtolaga mielde ja dakko sáhttá hervvošit ieš Bealljeduoddara.

Jalges muohttaga jeaggi. Jeaggi alde šaddá guossameahcci govas duogážis guoktečohkalaš duoddar.
Korvatunturi govviduvvon oarjjás.