Luonddusuodjalanláhka gieldá áitatvuloš šlájaid iešdáhtolaš heađušteami, erenomážit čivganáigodagas. Vaikke njálla lea sáhkkii ja duostil, dan heađušteapmi sáhttá dagahit streassa ja bidjat vára vuollái čivgama lihkostuvvama.
Njálla reagere heađušteapmái báhtaremiin, ciellamiin dahje čiehkademiin beassái. Ráves njálaid leabuhis láhtten ja várdádeapmi beasi luhtte muitalit maid, ahte sii leat vásihan heađušteami. Dáid mearkkaid áiccadettiin lea maŋemustá áigi sirdašuvvat earet beasi luhtte. Vuolgge eret beasi luhtte ráfálaččat nu, ahte njálla oaidná du lihkastagaid.
Garvve johtimis besiid lahkosis erenomážit cuoŋománus gitta suoidnemánu lohppii. Miesse- geassemánus eadnenjálla lea čoavjjit ja geasse-suoidnemánus čivggat leat unnit ja loktet áiggi beassečohkas. Ále juoge beasi sajádatdieđu earáide.
Muitin veara:
- Biso 300–500 mehtera duohken beasis – mana guhkkelabbui jalges meahcis dahje dalle go jođát joavkkuin. Leage beasi lahkosis nu oanehis áiggi go vejolaš. Garvve heađušteamis eandalii cuoŋo-suoidnemánus.
- Garvve gohttemis ja bidjamis dola vuollil 1 kilomehtera duohkái beasis.
- Ále girddit droniid besiid lahkosis, biso unnimustá 300 mehtera duohken.
- Ále guođe bázahusaid dahje biepmu meahccái – plásttetruskkat sáhttet vahágahttit njála ja borramušbázahusat geasuhallet riebana.
- Ále biepma njálaid – luonddubiebmu lea daidda dorvvolamos.
- Doala beatnagiid lávžžegeažis bessenáigodagas – maiddái bohccuid ja lottiid bessen sáhttá heađuštuvvot.
- Ále juoge besiid sajádaga somes – dat lasiha johtima guovllus ja heađušta njálaid.
Loga lasi
