Pistovllat ledje muhtumin oidnosis, muhto mun jurddašin, ahte seammá dat lea, gosa máhtu jápmá. Lei musge luđejuvvon 9 mille Mauserpistovla guottá vuolde ja mearridin, ahte jus soames deike bovdekeahttá figgá, Mauser hállá, inge mun.
Ná govvidii Leammi golli gávdnan Niilo Ranttila gollemárastaga vuosttas jagiid 1940-1950-logui doajáldagas.
Anárjoga gáttis ássan Ranttila lei vuolgán vieljaidisguin Ovlláin ja Veikkoin Leammái ohcat golli borgemánu maŋimuš vahkuin jagi 1945. Vieljažat johte vuos Váijoga ja Nihasanjoga guovlluid, go doppe ledje beaggán gávdnan golli Leammis. Sii eai goittotge gávdnan maidige.
Čakčamánu beallemuttus sulaid vieljažat manne Morgamádjaga bajás ja Niilo dagai iskkusrokki. Doppe iđii fiskeslágan geađgemoallu, man Niilo gáskkestii ášši sihkkarastima várás. Bániid luottat báhce golmma grámma gollečalbmái. Leammi golli lei gávdnon.
Vuosttas gollemárastat nogai beahttimii ja beahttašupmái
Leammi golli máinnas álggii goittotge váile čuođi jagi ovdal. Jagi 1867 Lappi gihligotti fáldi Kondrad Wilhelm Planting sáddii davvi ruvkeáššiin vástidan várrehálddahussii reivve. Reivves geologiijas beroštuvvan Planting buvttii ovdan oainnus Lappi gollis ja evttohii Deanu, Anárjoga, Skiehččama, Fáškku, Leammi, Menešjoga, Riebanjoga, Lohtu ja Avviljoga čázádagaid dutkama
Planting reivve einnostii jo 1870 álgán Lappi vuosttas gollemárastaga. Dat čuozai goittotge meastá ollásit Avviljohkii, gos oululaš Jakob Ervasti ja Nils Lepistö gávnnaiga golli geassit 1869. Dat movttiidahtii Avviljohkii čuovvovaš geasi 500 golleroggi geahččalit lihkus.
Leammi gollerogganlobit lodnojuvvojedje dušše okta. Dan dagai helssetlaš inšenevrakapteaidna Henrik Tallgren, muhto golli ii Leammis gávdnon. Sivvan árvvoštalle, ahte Leammi golli lea čiekŋaleappos eatnamis, go dalle Avviljogas roggojuvvon golli.
Ovttaskas golleroggit Leammis lihkadedje olles 1800-logu loahppabeale, muhto sin sállašat ledje smávvá. Revonlahtilaš Kaarle Gummerus gal lihkostuvai bidjat johtui šláddara Buškkujogas gávdnan gollis. Gummerus fálai buhtadusa vuostá oahpistit šláddariin movttiidan olbmuid Buškkujohkii, gos son čájehii sidjiide rogganbáikkiidis. Golli ii Buškkujogas gávdnon, muhto Gummerus buškalii buhtadusaid lubmasis. Son leige áidna 1800-1900-loguid doajáldagas Leammi golliin riggon olmmoš.
Gollemárastat játtai johtilit ja johkaleahki guorranii roggiin.
Ođđa márastat devddii nieguid, buvttii bahča beahttašumiid ja álggahii Golleroggiid lihtu.
Čuovvovaš gollemárastat álggii nuppi máilmmisoađi maŋŋá Niilo Ranttila gávdnan gollis. Vihtta jagi maŋŋá Ranttila vuosttas gávdnamis Leammis rogge golli ja measta čuođi váldimis.
Golli maiddái gávdne máŋggain váldimiin kiloid mielde, muhto nuppit eai eai gávdnan. Dát dagai gollegittiid eallimis vildasa ja ráfeheame, dego álggu Ranttila govvádusas boahtá bures ovdan.
Máŋggat áiggi golleroggit ledje vásihan soađi ja dan hávit oidnojedje ain. Meahcceguovllus vásihuvvon soahtejagiid maŋŋá iežas báikki gávdnan siviilaservodagas sáhtii lean váttis ja eallima dorvohámman lei gávdnon duoddariid gollegittiin. Šielbmá veahkaváldái sáhtii leat vuollegaš. Ovdamearkan Leammis vuođđuduvvon Golleroggiid lihtu nubbi sátnejođiheaddji, Jukka Pellinen, jámii báhčaleamis.
Golleroggiid lihttu vuođđuduvvuige jagi 1949 čoavdit namalassii golleroggiid gaskkas lean riidduid. Das šattai maiddái mearkkašahtti golleroggiid ovddugohcci. Ovdamearkan johtinoktavuođaid Leammái lihttu ovddidii fuopmášahtti láhkai. Dat lihkostuvai ordnet jeavddalaš ja ain dálge joatkašuvvan fanasfievrridemiid, njáskkai guokte girdingietti duoddarii gálvo- ja borramušfievrridemiid várás ja lei ruhtadeamen Njurggoluovtta geainnu ovddidan álbmotsáttagotti.
Gollegiettit jaskkodedje, agibeairoggit báhce
Lihtu ortniiduvvamis ja 1950-logu aktiivvalaš álbmotdoaimmas fuolatkeahttá Leammi gollegiettit jaskkodišgohte jahkelogu loahpa bealde. Dákkár ovdáneapmi lei mihtilmas buot ovdditge gollemárastagaide. Dat jaskkodedje, go álgohuša maŋŋá golli ii gávdnonge doarvái buohkaide ja roggiid jáhkku golli ja iežas lihkus háhpohallamii jáddagođii.
Leammái šattai goittotge ođđálágan iđa, go oassi roggiin báhce ássat guvlui nu gohčoduvvon agibeairoggin. Sii dálostalle barttainis gesiid golli roggamiin ja dálvviid ledje measta adjágasas
.
Váldimat Leammis ledje 1960-logus dušše čieža. Geassit golleeatnamiin sáhtte fitnat oluge roggit lihkus iskkadeamen ja soaittáhat vánddardeaddjit. Dalle agibeairoggiid eallin sáhtii lea oallege sosiála. Muhto fas dálvit sii sáhte leat mánnoviissáid deaivvakeahttá geange. Dakkár eallin lea gáibidan nana luonddu ja vuogálašvuođa iežas guovdu.
Aiddo agibeairoggiid áigi lea šaddadan máŋggaid Leammi golleroggiid legeanddain.
Ođđa movttiideami áigi ja mášenroggama doajáldat
Stuorámus oassi agibeairoggiin sirdašuvve buoret golleeatnamiidda 1970-1980-loguid áigge, muhto máŋggas sis gerge oaidnit Leammi golleroggama ođđa badjáneami ovdal dan.
Badjáneami duohken lei 1970-logus álgán ođđa movttiideapmi golleroggamii. Ovdamearkan Dávgeváris ordnegohte stuorra bivnnutvuođa ožžon golledoidima máilmmimeašttir gilvvuid. Dát ođđasit ealáskan mokta suonjardii maiddái Leammái.
Leammi ođđa gollemárasta ovdánišgođii 1980-logus ja stuorui alimus dássá 1990-logus. Ovdáneapmi oidno bures Golleroggiid lihtu lahttomearis, mii lea jagi 1980 328 lahtu. Jagi 2002 lahttomearri lei lassánan 1500 lahttui.
Seammás Leammi golleroggan vásihii stuorra doajáldaga, go dat rievddai mášendoaibman. Mášenroggan ođđa teknihkainis dagai vejolažžan gieđahallat máŋggageardásaš meari eatnama gánnáhahtti vugiin. Máŋga roggi dinegohte ealáhusas golliin.
Roggama mášenluvvan buvttii mielddis maiddái oktiibeaškkeheami luonddusuodjalemiin. Vuosttas geardde mášenroggit ja luonddusuodjaleaddjit ledje vuostálaga Soahtejogas, muhto farga mášenroggama gáibidišgohte maiddái Leammis. Jagi 1988 gárvvásmuvvan álbmotmeahci ruŋgguplánas mášenroggan gildojuvvuige.
Dás čuovui guhkes dáistaleapmi gearregiin, man loahppaboađusin mášenroggama gielddus bázii fápmui, muhto dat oaččui joatkašuvvat daid váldimiin, gos roggan lei jo álggahuvvon. Seammás váldimat rivde ruvkebiren.
Jagi 2011 bođii fápmui ođđa ruvkeláhka, mii gilddii golleroggama mášeniiguin Leammis sirdásanáiggi maŋŋá. Mášenat jaskkodedje golleeatnamiin geassit 2020, muhto árbevirolaš giehtaroggan joatkašuvvá ain.
Lávlla Leammi gollis, nieguin, jáhkus, eamilássás, juhkaluhtti gávdnosiin ja bahča beahttašumiin leat velge jaskkodan.