Avviljoga Kultala
Jagis 1870 kruvdnu huksehii Avviljohkii doarjjabáikki, Kruvnna Stašuvdna, golleroggama goziheami ja hálddašeami várás. Kultala eai atnán šat olu 1900-logus, ja 1920-logu álggus ráhkadusat ledje fuones ortnegis. Váldovisttis lea dánáigge muhtun rusttegat ja kárttat čájehuvvojit. Váldoviesu lassin láibunviessu ja ávdinstohpu leat rabas.
Lappi Kultala foandda álgagis Kultala ráhkadusat divvojuvvojedje Musealágádusa gozu vuolde jagiin 1972 ja 1982. álbmotstohpu, láibbohat ja vuorkááitti gárte ovddežiid hukset boares govaid ja sárgosiid vuođul. Ráhkadusaid vuođđodivvun dáhpáhuvai ođđasit jagis 2000. Ávgadis Väentupa lea dán áigge várrenstohpu.
Meahciráđđehus huksii jagis 1970 álbmotstobu vulobeallái stobu mas leat guokte lanja, mii doaibmá ávdin- ja várrenstohpun. Stohpu bulii jagis 1995. Oa stohpu gárvánii jagis 1996 váldoráhkadusa nuorttabeallai. Dan guovtti lanjas nubbi doaibma ávdinstohpun ja nubbi várrenstohpun.
Kultala gáttis lea boares sávdnevisti, mii ii leat šat anus. Šiljus lea buorre sadji tealttástallamii.
Gáldut
Mäkipuro, Viljo 1975: Kulta - Lappia ja kullankaivajia. Porvoo. WSOY. Siidu 303.
Stigzelius, Herman 1987: Kultakuume. Lapin kullan historiaa 2. Helsinki. Suomen Matkailuliitto. SIidu 256.
