Pââʹss pääiʹǩ
Sääʹmkulttuurâst pââʹss pääiʹǩ lie õinn vueʹssen sääʹm identiteeʹttest da kulttuurääʹrbest, kååʹtt âlgg seillad pueʹtti puõlvvõõǥǥid še. Risttveârr da tuâlʼjõž eetnlaž åskldõk jieʹlle sääʹmvuuʹdest kuuʹǩǩ palddlõõžži, håʹt kriistlaž viõrrlâʹttemtuâj mieʹldd säʹmmlain põʹrǧǧeš väʹldded meädda vuäʹmm pââʹss paaiʹǩid da tõid õhttneei naaʹlid.
Ânnʼjõžpeeiʹv alggmeerai kulttuurääʹrb suõjjlummuž ǩiõččlââʹstet tääʹrǩes äʹššen. Säʹmmlai vuõiggâdvuõtt vaaldšed kulttuurääʹrbez lij leämmaž mõõnnâm iiʹjji ääiʹj saǥstõõllmest aktiivlânji mieʹldd. Luâttsuõjjlemlääʹǩǩ leʹbe tuâlʼjõžmošttlääʹǩǩ jie ǩieʹld mõõnnmest palvvpaaiʹǩid leʹbe jeeʹres säʹmmlai pââʹss paaiʹǩid, leâša sääʹmõutstõõzzâst åålǥpeällsa oummu âʹlǧǧe tuʹmmjed, vuäitči-a ouddm. Aanarjääuʹr Ääʹjjsuâllʼja leeʹd reddneǩani. Ääʹjjsuõllu, seämmanalla ko määŋgid jeeʹres pââʹss paaiʹǩid vuäitt še voʹsttjed ougglest tõid mõõnǩani.
Sääʹmõutstõõzzâst åålǥpeällsa oummu âʹlǧǧe ââʹnned pââʹss paaiʹǩid ciistâst õõʹnni naaʹlin. Kõʹllʼjummšest ij õõlǥ kueʹđđed ǩiõjid. Palvvpaaiʹǩi õõldâsvuõđâst lij šiõǥǥ põõššâd toʹben leʹddi pälggsin ij-ǥa tool õõlǥ puâllted, ǩieʹđjid seʹrdded leʹbe määdd kuäivvad. Palvvpaaiʹǩin vuäiʹtte käunnʼjed miârk palvvmõõžžâst tõn diõtt, ko lij vueiʹtlvaž, što ǩii-ne ǩiõččlâstt palvvmõõžž õinn tän peeiʹv vääžnʼjen. Sääʹmkulttuurâst åålǥpeällsa oummu jie kuuitâǥ õõlǥ kueʹđđed palvvpäikka ni mõõn.
Palvvmõš
Palvvpääiʹǩ lie sääʹmkulttuuʹre õhttneei pââʹss pääiʹǩ, koid âlgg âlddned ciistâst õõʹnni naaʹlin. Oskkuš, što eʹmmel, jiõgg da haʹlddi jälste täin palvvpaaiʹǩin. Što palvvpääiʹǩest jälsteei eʹmmelvuõtt siâzzči pälvvjes, tõn palvvuš.
Palvvpääiʹǩ lie leämmaž täujja ǩeädggas leʹbe muõʹrres luâđ leʹbe rajjum pälvvampääiʹǩ. Ǩeäʹdǧǧpalvvpääiʹǩ lie takainalla jiijjâsnallšem leʹbe eunnsa luâttǩieʹđj. Õhtt ǩeäʹdǧǧ vuäitt še leeʹd palvvpäiʹǩǩ. Tääuʹjmõsân ǩeäʹdǧǧpalvvpääiʹǩ lie mäddmiârk, kook jeärsme čiõlggsânji pirrõõzzsteez.
Muõrrpalvvpääiʹǩ lie leämmaž jäänmõsân meäʹccvuuʹdin, šiõǥǥ kueʹllšeeʹllemsõõʹji reeddain. Täujja tõk lie rajjum muõri vueʹlloouʹsid kaarseeʹl leʹbe kaaggeeʹl čoock leʹbe čuõld čuäʹjteei vuâkka. Måtmešt muõrrpalvvpaaiʹǩid leʹjje koppum oummu muâđai leʹbe haaʹmi jiõččvuõđ.
Pââʹss pääiʹǩ vuäiʹtte leeʹd še tuõddâr, vääʹr, pääuʹt, jiijjâsnallšem rååʹǧǧ, suõllu da kueiʹtpåʹnnjääuʹr. Lappist ouddmiârk näkam sõõʹjin lie Pakasaivo, Uccjooǥǥ Áilegas-tuõddâr di Aanarjääuʹr Ääʹjjsuâl.
Vueʹss palvvpaaiʹǩin lij leämmaž veiddsab õutstõõzz ââʹnnmest, ko däs nuuʹbbid lij âânnam uuʹccab joukk, mâʹte sokk leʹbe piâr. Tåʹlǩ õõut oummu ââʹnnem palvvpaaiʹǩid toobdât še. Privatt palvvpääiʹǩest lij sättam tieʹtted tåʹlǩ ooumaž jiõčč, piâr leʹbe sokk. Pälvvmõš lij muđoi še samai privatt äʹšš.
Kueʹllšiiʹllʼjin, mieʹcsteeʹjin da puäʒʒoummuin leʹjje palvvpääiʹǩez: kueʹll-, kåʹdd- da puäʒʒpalvvpääiʹǩ. Kueʹllpalvvpääiʹǩ leʹjje čäccõõzzi reeddain, mieʹcsteeʹji da puäʒʒoummui palvvpääiʹǩ tääuʹjmõsân vääʹrest leʹbe tuõddrest. Leʹjje še palvvpääiʹǩ, koin rauʹǩǩeš vieʹǩǩ
määŋgnallšem taarbid jieʹllemvueʹjjest huõlǩani. Palvvpaaiʹǩi miârktõs saaʹtti mottjed nuʹbben ääiʹj mieʹldd da ko jieʹllemvueʹjj mottje. Oummu jieʹlle takainalla pälvvmen sij jälstemsõõʹji ââlda, leâša ouddmiârkkân Ǩiʹttel šoorkas Taatsi-palvvpääiʹǩest jieʹlleš še kuʹǩes maaʹtǩi tueʹǩǩen.
Palvvpaaiʹǩid palvvuš tõn diõtt, ko tiõʹtteš, što luâttviõǥǥ vaaikte oummui šeeʹllemlikku. Paalv leʹjje täujja luâttouddaz, mâʹte puõccu- leʹbe kååʹddčueʹrv leʹbe kueʹllvuõjj. Tääʹrǩmõs pälvvmõõžž õhttne eeʹjj-jårrõõzz muttsid, evvanpeivva da čõʹhčče, di jieʹllem tääʹrǩes pooddid, mâʹte šõddummša. Väʹlddvuâkkõõzz mieʹldd tåʹlǩ åumma vuåǯǯu pälvvad, leâša tieʹđet, što neezznin lie še leämmaž palvvpääiʹǩ, ouddmiârkkân Aanarjääuʹr Njeʹŋŋlõs-suõllu.
