Säʹmmlaid da sij äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjji vueʹǩǩâttmõʹšše jieʹllem-mäinn lij čõõđ aaiʹji leämmaž luâđ ǩeâllʼjeei âânnmõš. Luâtt da mädd liâ leämmaž säʹmmlai jeälteeʹj. Kueʹllšeellmõõžžâst da mieʹcstummšest jeät leäkku äʹrbbvuõđlânji õnnum nåkam mõõntõõllmõõžžid da šeeʹllemaaiʹjid, kook räjja miârkteei muttsid kueʹll- leʹbe šiilnääʹlest. Mäddâânnmõʹšše õhttneei jieʹllemvueʹjj räjja materiaalʼlaž vuâđ sääʹmkulttuuʹre da identitetta da tuõʹllʼje säʹmmlai dommvuuʹd jieʹllemviõkksažvuõđ, sääʹmǩiõl, äʹrbbvuõđlaž teâđ, luâttkõskkvuõđ, sääʹmkulttuur õhttsallašvuõđ da sääʹmǩiõtt-tuâj.
Säʹmmla liâ Euroopp unioon vuuʹd oʹdinak alggmeer. Säʹmmlai alggmeersââʹjj lij juʹn raavuum Lääʹdd vuâđđlääʹjjest eeʹjjest 1995. Sääʹm fiʹttõsmaaiʹlmest jiâ oummu, luâđ da ǩiõl jeärat nuuʹbbeeʹst. Säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jälstemvuuʹd Lääʹddjânnmest, Taarrjânnmest, Ruõccjânnmest da Ruõccjânnmest kååččad Sääʹmjânnmen.
Suomeen karttaan on merkitty saamelaisalue, joka sijaitsee Suomen pohjoisosissa.
Sääʹmǩiõlid toobdât õhttseʹžže lååi, koin ååuʹc mainstet ooudâs Lääʹddjânnam, Ruõccjânnam, Taarrjânnam da Ruõššjânnam vuuʹdin. Lääʹddjânnmest tõin mainstet koumm sääʹmǩiõl: aanarsääʹm, nuõrttsääʹm da tâʹvvsääʹm.
Säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjj liâ puäʒʒhåidd, kueʹllšeellmõš, mieʹcstummuš, luâttouddsi noorummuš da sääʹmǩiõtt-tuâj di tõi ânnʼjõžäiggsa vueʹǩǩâʹttem-maall. Äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjj liâ sääʹmkulttuur vuâđđ.
Lääʹddjânnmest lij lääʹjjest meärtõllum säʹmmlai dommvuʹvdd, koozz koʹlle Jeänõõǥǥ, Aanar da Uccjooǥǥ kååʹdd di Suäʹđjel kååʹddest Lappi paalǥâskååʹdd vuʹvdd. Meäʹcchalltõõzz vaaldšummšest åårrai luâttreeʹǧǧesvuõđi håiddmõš, âânnmõš da suõjjlummuž suåvtet õʹhtte säʹmmlai dommvuuʹdest nuʹt, što sääʹmkulttuur vueʹǩǩâttmõõžž õõlǥtummuž tuõrvât.
Leäk ǩeʹnnvânji tiõrv puättam säʹmmlai dommvoudda. Haaʹleep särnnad tuʹnne, mäʹhtt vuäitak luâđast jååʹđeen väʹldded lokku säʹmmlaid vääžnai aaʹššid.
Ciʹstte sääʹmkulttuurpirrõõzz
Poostjânnam jiâ leäkku kuõsktem, pâi tõk liâ sääʹm dommvuuʹd, äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjji da sääʹmõhttsažkooʹddi arggpeeiʹv kulttuurpirrõõzz.
Kuâsttjeeʹjest da kuestʼteʹmes aaʹššin, tõin šâdd säʹmmlai kulttuurpirrõs
- Kuâsttjeei lij raajjâmäʹrbbvuõtt, tuâlʼjõžpaaʒʒtõõzz da sääʹmjieʹllemvuõʹjji šõddeem äʹrbbvuõttkueʹstelm (https://siida.fi/saamkioll/siida.fi).
- Äʹrbbteâtt oudd kueʹstlma miârktõõzz da serddai puõlvvõõǥǥi kuällsest mainnsen, päiʹǩǩnõmmân da äʹrbbvuõđlaž sääʹm-musikkân: juõiggân, livđđân da leuʹdden.
- Juõigg leʹbe luõđ lij tâʹvvsäʹmmlai, livđe aanarsäʹmmlai da leuʹdd nuõrttsäʹmmlai musikk (lääʹdd, oktavuohta.com).
Ciʹstte sääʹmkulttuurpirrõõzz
- Vääʹld lokku säʹmmlai pââʹzz paaiʹǩid da jääʹǩǩet pueʹrr jälstõõttâmnaaʹlid.
- Ouddmiârkkân Aanar Ääʹjjsuâllǥa leʹbe Äjja vuäitt tobdstõõttâd jääuʹrest suâllǥa mõõnǩâni tok da ciʹsttjed nääiʹt pââʹzz pääiʹǩ.
- Jeäʹl tåårm kulttuuräʹrbbpirrõõzz da toʹben åårrai kulttuuräʹrbbpaaiʹǩid – vuäǯǯ ǩiõččâd leša ij õõlǥ likktõõllâd.
- Jeäʹl ââʹn kulttuurpirrõõzz veeʹresǩeʹrjjen ǩeeʹrjteeʹl seeiʹnid, maddu leʹbe raajeeʹl ǩieʹđjin saaʹnid leʹbe mieʹtt ǩieʹđjid pâjjlõõžži leʹbe čuäʹǧǧen.
- Uuʹd ǩieʹđji, rajjsi da vuäʹmm ǩeäinnmeärkkõõzzid åårrad jiijjâs pääiʹǩest.
Vääʹld lokku põrtträäuh da pääiklaž oummui spesiaalvuõiggâdvuõđid
- Põrtträäuh kuâskk jälstempõõrt, šeellj da ǩeʹddmääʹrǩ puäʒʒčuâl. Põrtträäuh suõjjad še puäʒʒ- da kueʹllšeeʹllemǩeâmp, luõvâsvuõttǩeâmp, privaatt vuäʹmstem kåvvaz ǩeʹddmaaʹrǩineez, kooi privattvuõđ âlgg ciʹsttjed.
- Pääiklaž oummuin vueiʹtte leeʹd spesiaalvuõiggâdvuõđ, kook vueiʹtte čårrned jiijjad vuõiggâdvuõđin. Pääiklaž oummuin lij täujja šiõǥǥ vuõđđuum mäinn vaiddsab vuõiggâdvuõđid, kook kueʹsǩǩe jm. luâttjååttlõõǥǥ, kueʹllšeellmõõžž da mieʹcstummuž.
- Jääʹǩǩet aalmilaž pääiʹǩest sniimmâm poodd pueʹrr naaʹlid. Raauk lååʹv, jõs haaʹlääk sniimmâd oummu.
Jeäʹl muuʹtt kueʹstelm jiijjad tååimain leʹbe jeäʹl kueʹđ ǩiõjid kueʹssreeistad!
Kââʹdd lääʹđes aarktlaž luâđ
Mueʹrjjuussmõš, kueʹllšeellmõš da mieʹcstummuš liâ veâl-i pääiklaž oummui vääžnai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjj.
Raauk da noor luâttouddsid, mâta mieʹcstem-, kueʹllšeeʹllem- da juõʹǩǩnallšem mueʹrjid di jeeʹres luâttouddsid pâi tõn veeʹrd ǥu taarbšak
- Jääʹǩǩet kueʹllšeeʹllem- da meäccjemlääʹjj, tõid õhttneei vuäppõõzzid, šiilmeäʹrid di pueʹrr naaʹlid (lääʹdd, eraluvat.fi).
- Ciʹstte pääiklaž äʹrbbvuõđid da šeeʹllemkulttuur di šilli(eraluvat.fi).
- Jääʹǩǩet kueʹllšeellmõʹšše õhttneei desinfiâʹsttemvuäppõõzzid luõssparasiitt leävvnem cõggmõššân (lääʹdd, ruokavirasto.fi)
Siâzz juʹn vaalmâš pälggsid da ǩeäinaid
- Põõššeeʹl pälggsin veâltak jieʹllʼji taarbteʹmes suõʹrǧǧtummšid da vueiʹtlvââstak tõid riʹjttjeei čõʹǩǩeemkõõsk da pieʹzzraajjâmrääuh.
- Jeäʹl taanc raaʹzzid.
- Jeäʹl tueʹjjed ođđ pälggsid da muuʹtt sääʹmkulttuurkueʹstelm.
- Jääʹǩǩet luâttjååttlõklooʹvi määinaid da põõžž ǩeäinain
Ââʹnnep tââʹvbeäʹl čaaʹʒʒid pottsen da čuõvveen
- Suõjjâd aarktlaž poostjânnamčäccõõzzid leiʹǧǧtorkkmõõžžin, ouddmiârkkân vieʹlteeʹl vuõjjmõõžž uuʹcces tuõddârjääuʹrin.
- Kõlmmkääiv liâ luâđast jooʹtti ooumže vääžnai čääʹccväʹlddempääiʹǩ.
Jeäʹl tiʹsǩǩed leʹbe põõzzõõđ vuõiʹǧǧest čäccõõzzâst leʹbe tõn ââlda, njâmmjââʹtt čääʹʒʒ tiʹsǩǩummuž looppâst maddu kookkas čäccõõzzâst. - Jõs nuuʹžniǩ ij leäkku ââʹnnemnalla, tueʹjjed taarbääd kookkas čäccõõzzâst da peeit taarbääd. Jeäʹl kueʹđ nuuʹžniǩpõʹmmai piõgg viikkâmnalla pâi peeit še tõn.
Tollsââʹj raajjmõš
- Siâzz reissǩeʹttemneävv da vaalmâš tolstõõllâmpaaiʹǩid. Muõrteʹmes tuõddârõllsin âʹlǧǧe leeʹd tollraajjâmaunnâz mieʹldd.
- Jeäʹl ǩeâšk pieʹss leʹbe pueʹtǩǩed reessaid jieʹlli muõrin.
**Tobdstõõđ ooudbeäʹlnn kueʹssreiss- da ålggõõllâmpaaiʹǩid da jääʹǩǩet vuuʹd vuäppõõzzid, meärrõõzzid da pueʹrr naaʹlid. **
Ââʹn tråʹcǩǩjieʹllʼjad ǩidd – Leäʹped tråʹcǩǩjieʹllʼjinad kueʹssen nuuʹbb põõrtâst
Piânnai âlgg vueiʹvvääʹššlânji ââʹnned ǩidd juõʹǩǩsââʹjest leša jiijjad šeelljast da äidduum piânnaiǩeeʹddest vuäitt piânnai leeʹd pååđai. Luâttsuõjjlemvuuʹdin tråʹcǩǩjieʹlli âʹlǧǧe leeʹd pâi ǩidd. Tåʹlǩ puäʒʒ- da meäccjempieʹnne di veʹrǧǧtuâjast ââʹnnem pieʹnne vuäǯǯa leeʹd tuâjast lääʹbǯtaa.
Ââʹn huõl, što jiõk puåttrad jiijjad pieʹnne
- Pååđpieʹnne vueiʹtte tueʹjjeed hääitaid jieʹllʼjid da häittad ouddmiârkkân pieʹzzraajjmõõžž vuejteeʹl ââlǥai jieʹnn, kõõskteeʹl läällmõõžž leʹbe ââlǥain huõl âânnmõõžž.
- Ââʹn huõl, što meäccjempiânnai ij vuejat puõccuid leʹbe ij piâzz puäʒʒčuâlaid ij-ǥa tueʹjjed hääitaid ni jeeʹres jieʹllʼjid.
- Vuäʹmsteeʹjj lij pâi koʹrvveemõõlǥneǩ tråʹcǩǩjieʹli tueʹjjeem hääitain di skääđain. Ouddmiârkkân puõccuid tueʹjjeem skääđ di hääit vueiʹtte leeʹd tuõđi miârkteei. Pueʹrmõs kuånst skääđai da hääitai cõggâm diõtt lij jääʹǩǩted pieʹnni ǩiddâânnmõõžž kuõskki lääʹjjšiõttummuž (lääʹdd, paliskunnat.fi).
- Meäccjempieʹnne škooultõʹsse taarbšak mäddvuäʹmsteeʹj lååʹv.
Jeäʹl âlddan puõccuid pieʹnnin
- Puäʒʒ âânn pieʹnne näuʹdden da pââll tõn. Piânnai vuäitt sueiǥeed da jo-ba pråppeed puõccu.
- Pååđpiânnai vuäitt piõʹdǧǧeed čiõkkâr leʹbe vuejted tõn puästt puäʒʒpalggsid da tueʹjjeed puäʒʒhoiʹddjeeʹjid leiʹǧǧmeärrsaž tuâj da kuulid.
- Piânnai vuäitt suõʹrǧǧted čååuʹjest åårrai ääld šõõddeeʹl tõõzz suõʹppjummuž da vueʹzz pråppeem, håʹt-i piânnai leʹčči tåʹlǩ loŋŋnam puõccuin.
Ââʹn huõl še jiijjad pieʹnne pueʹrrvââjjmõõžžâst
- Pååđpiânnai vuäitt čaʹjjeed veeʹres pirrõõzzâst, viirrâd jiõŋid leʹbe muđoi skääđšõõvvâd.
- Ođđ pirrõõzzâst rääuhlõs piânnai vuäitt toiʹmmjed negatiivlânji da tueʹjjeed jõnn hääitaid.
Tobdstõõđ Jäʹrjstõslääʹjj (Järjestyslain finlex.fi), MeäccjemlääʹjjMetsästyslain (finlex.fi)da Puäʒʒhåiddlääʹjj Poronhoitolain (finlex.fi) šiõttõõzzid.
Vääʹld lokku puõccuid da puäʒʒhåidd – Luâtt lij puõccui da puäʒʒhoiʹddjeeʹj põrtt
Puäʒʒ lij sääʹmkulttuur õhtt vuâđđ da puäʒʒhååidain liâ kuʹǩes äʹrbbvuõđ da veâl jõnn õhttsallaš da kulttuursaž miârktõs
- Vuäitak vueiʹnned puõccuid põõrti kuâŋŋsin, mieʹccest da tuõddrest.
- Vuäitak vueiʹnned puäʒʒhoiʹddjeeʹjid reâuggmen paalǥâskååʹddes vuuʹdest.
Uuʹd puõccuid paalǥâsrääuh. Jeäʹl suõʹrǧǧtõõl puõccuid.
- Jeäl âlddan puõccuid, pâi uuʹd åårrad rääuhast.
- Luzz haaʹleei ooumaž vuäitt tueʹjjeed puõccuid streeʹss, kååʹtt jeäʹrben kõrr täʹlvvšõõŋin da ǩeâđđa vuäitt leeʹd kuõʹddi ääldaid samai pråppeei.
- Puõccuid ij vuäǯǯ uurčted.
- Jååʹđ puäʒʒčuâl čõõđ čuâlluus pääiʹǩ da piij ǩidd čuâlluus tâʹlles, jõs tõt leäi še puäʹđeen ǩidd. Jõs čuâlluhss lij kuʹǩes määʹtǩ ǩeeʹjjest, mõõn čuâl vueʹll. Jõs pååđtak puäʒʒčuâl nuõʹrid, čõõn tõid kuddnalla mååusat ǩidd. Jeäʹl mõõn čuâl pâʹjjel, što ij čuâll muårru leʹbe mõõn vuâlas.
Uuʹd puäʒʒhoiʹddjeeʹjid reâuggamrääuh
- Jõs jooudak puäʒʒhoiʹddjeeʹji jååʹđtem čiõkkâr kõʹsǩǩe, põõžž pääiʹǩ âʹlnn, poka čiõǥǥâr lij jååttam rääi.
- Jõs vuäinak puäʒʒhoiʹddjeeʹjid jååʹđtem čiõkkâr âlddnem, jeäʹl åårast, pâi jueʹtǩ mätkkad meädda årra čiõkkrest da tõn mõõnnâmpuuʹttest.
- Puäʒʒpikalõõzzid leʹbe vueʹssmieʹrǩǩeempoʹdde ij õõlǥ mõõnnâd lååʹvtaa. Kuõʹssi mõõnnmõš pikalõs- da vueʹssmieʹrǩǩeemääidaid vuäitt tueʹjjeed vaarrpooddid puõccuid, puäʒʒhoiʹddjeeʹjid da še kuõʹssid.
Jälstemsõõʹji luʹnn åårrai čuâlain puõccu jiâ leäkku turiisti diõtt
- Puõccuid da puäʒʒčuâlaid ij vuäǯǯ âlddned puäʒʒvuäʹmsteeʹj lååʹvtaa.
Jeäʹl suõʹrǧǧed puõccuid snimldõõǥǥid vääʹldeeʹl
- Jos haaʹlääk sniimmâd, sniim riʹjttjeei kuʹǩǩen. Jõs jieʹlli reâgast tuu årra, leäk čuuʹt ââlda.
- Jeäʹrben drone põõlte puõccuid.
Luâttjieʹllemvueʹǩǩ lij lääʹđes heâmmummšid. Uuʹcceld tobddjeei aaʹššin vueiʹtte leeʹd jõnn vaaiktõõzz puõccuid da jieʹllemvuâkka. Ciʹsttjak tâma tââʹv siidid jieʹllʼjen tuõʹllʼjeeʹj vuäʹmm da vääžnai jieʹllemvueʹjj.
Siâzz vuõigg, pääiklaž kääzzkõõzzid
Sääʹmkulttuuʹre koʹlle äʹrbbvuõđlaž sääʹmjieʹllemvueʹjj da tõi ânnʼjõžäiggsa vueʹǩǩâʹttem-maall, še uuʹcces turismmtoiʹmmjummuž.
Haʹŋǩǩed vasttõõzzlaž da eettlânji ǩeâllʼjeei pääiklaž ouddsid da kääzzkõõzzid
- Vasttõõzzlaž pääiklaž vuäppaz veäkka vuäinak da toobdak jäänab da tobdstõõđak vuuʹd kulttuuʹre.
Vueʹst vasttõõzzlaž da eettlaid, pääiklaž materiaalin valmštum mäʹtǩǩmooštaid da jeeʹres ouddsid
-
Sámi Duodji –miârkk täʹǩǩad vueʹsttja, što ooudas lij sääʹm ǩiõtt-tuâjjla raajjâm. Tõt čuäʹjat, što ooudas lij rajjum äʹrbbvuõđlaž materiaalin da ouddaz vueʹlǧǧemsââʹjjen lij äʹrbbvuõđlaž sääʹmkulttuur, ǩiõtt-tuâjj da häämeem (lääʹdd) (samiduodji.com), (samitrademarks.com)
-
Pääiklaž oummui vasttõsnallšeʹld puuʹtʼtem kääzzkõõzz puäʒʒ-, kueʹllšeeʹllem-, luâtt-turismm- da mäʹtǩǩmošttouddaz) di pääiklaž porrmõš- da ǩiõtt-tuâjjkulttuur tuärjjee vuuʹd jieʹllemviõkksažvuõđ da pääiklažkulttuur.
-
Äuʹǩǩed taarbšeen pääiklaž põõrǥâsniiʹǩǩi taʹrjjeem auttseʹrddemkääzzkõõzzid.
-
Leäkku vasttõõzzlaž saaǥǥ uʹvddi! Jeäʹl jueʹjj etikeeʹtt, vuuʹd šiõttõõzzi leʹbe pueʹrr naaʹli vuâsttsaž snimldõõǥǥid leʹbe gps-ǩiõjid (lääʹdd) (samediggi.fi).
[Säʹmmlai dommvuuʹd luâđast jooʹtti etikeʹtt (0.6 MB, PDF, julkaisut.metsa.fi)(https://julkaisut.metsa.fi/wp-content/uploads/sites/2/2024/03/maatovatlapsiammekoltansaame.pdf) metsa.fi
