Vaandârd kunnijâtmáin sämmilij pase soojijd

Sämikulttuurist pase sajeh láá ain-uv sämmilii identitet já kulttuuräärbi uási, mii kalga siäiluđ meid puátteid suhâpuolváid. Ristâosko já puáris etnisâš oskoldâh ellii sämikuávlust kuhháá paldâluvâi, veikkâ ristâlâš jurgâlittempargo viigâi karsâđ sämmilijn meddâl puáris pase soojijd já toid lohtâseijee vuovijd.

Tááláá ääigi algâaalmugij kulttuuräärbi suojâlem aneh tehálâžžân. Sämmilij vuoigâdvuotâ haldâšiđ jieijâs kulttuuräärbi lii lamaš moonnâm iivij ääigi aktivlávt uáinusist savâstâlmijn. Luándusuojâlemlaahâ tâi toovlášpasâttâslaahâ iä kieldi monâmist sieidij já sämmilij eres pase soojij kuuvl, mut sämisiärváduv ulguupiälásiih ulmuuh ferttejeh kuorâttâllâđ, et puávtáččij-uv om. Aanaarjäävri Äijihsuollui laddim kyeđđiđ meddâl. Äijihsuolluu, tego maaŋgâid eres pase soojijd-uv puáhtá ihástâllâđ olgoláá, toi oolâ kuárŋuhánnáá.

Sämisiärváduv ulguupiälásiih ulmuuh kalgeh kohtâliđ pase soojijd kunnijâtmáin. Kuásástâlmist ij koolgâ kyeđđiđ luodâid. Sieidij aldasijn lii pyeri pisottâllâđ jo hámášum pálgái alne, já tuulâid ij koolgâ cokkiittiđ, keeđgijd sirdâččiđ tâi kuáivuđ eennâmvuáđu. Sieidijn pyehtih kavnuđ meerhah palvâlmist, tondiet ko lii máhđulâš, et kiinii vala onnáá peeivi-uv ana tehálâžžân ášáštâllâđ sieidijn. Sämikulttuur ulguupiälásiih ulmuuh iä kuittâg koolgâ kyeđđiđ sieidi kuuvl maiden.

Sieidih láá sämikulttuurân lohtâseijee pase sajeh, maid kalga aldaniđ kunnijâtmáin. Ulmuuh uskuu, et täin palvâlemsoojijn assii imeleh, jiegah já häldeeh. Vâi sieidist ässee immeel ličij lääđis palvâleijeesis, te ulmuuh olášuttii palvâlemmanoid já uhredii.

Sieidih láá lamaš távjá keeđgist tâi muorâst luándulávt hámášum tâi rahtum palvâlemsajeh. Keđgisieidih láá táválávt ovtâskâs, epitáválii hámásiih tâi ivnásiih luándukeeđgih. Iänááš keđgisieidih láá eennâmmeerhah, maid puáhtá čielgâsávt uáiniđ pirrâsist.

Muorâsieidih láá lamaš iänáážin miäccáás kuávluin, šiev kyelivaarpij riddoin. Távjá toh láá hämmejum muorâi vyelioovsijd karsâmáin tâi paajeedmáin muorâkooldâ tâi kuodduu mučis stiälun. Motomin muorâsieidijd lijjii skuážurdum ulmuu muáđuh tâi fardâ.

Pase sajeh pyehtih leđe meid tuoddâreh, väärih, källeepäävtih, imâšliih äävžih, suolluuh já saivâjäävrih. Säämist ovdâmeerhah tágárijn soojijn láá Pakasaivo, Ucjuv Ailâgâs-tuoddâreh, Aanaarjäävri Äijihsuálui.

Uási sieidijn lii lamaš vijđásub siärváduv kiävtust, ko vist nuubijd lii kiävttám ucceeb juávkku, tego suuhâ tâi peerâ. Meid tuše oovtâ ulmuu kevttim sieidih láá tiäđust. Tiäđu priivaat sieidi saajeest láá sáttám toollâđ tuše ulmuu, perruu tâi suuvâ jieijâs tiättun. Sieidijn ášástâllâm lii mudoi-uv uáli priivaat toimâttâs.

Kuálásteijein, miäcásteijein já puásuiulmuin lijjii jieijâs palvâlemsajeh: kyelisieidih, koddesieidih já puásuisieidih. Kyelisieidih lijjii čaasij piällást, mecci- já puásuiulmui sieidih táválumosávt väärist tâi tuoddârist. Lijjii meid sieidih, main puovtij táttuđ iše maaŋgâlágán tárboid iäláttâsâst sorjohánnáá. Sieidij merhâšume saatij muttuđ aaigij joođoost já ko iäláttâsah nubástuvvii. Ulmuuh juttii táválávt palvâlmin sieidijd jieijâs aassâmsoojij aldasijn, mut ovdâmerkkân Kittâl korguus Taažâ sieidi (Taatsi sieidi) pottii palvâliđ kuhes maađhij-uv keččin.

Ulmuuh meiddei uhredii sieidijd, tondiet ko tiettii, et luánduvyeimih vaigutteh ulmui pivdoluukon. Uhreadalduvah lijjii távjá luándupyevtittâsah, tego poccuu- tâi kode čuárvih tâi kyele vuojâ. Merhâšitteemus uhretoimâttâsah lohtâsii ihejođo jorgáldâhmuddoid, jonsahpiäiván já čoohčân, sehe eellimtäävgi sirdâšemriittijd tego šoddâdmân. Váldunjuolgâdussân lâi, et tuše almaah ožžuu hárjuttiđ uhredemmanoid, mut tiäđust lii, et meid nisonij várás lijjii jieijâs uhresajeh, ovdâmerkkân Aanaarjäävri Niŋálâssuolluuh.