Sieiddit - Sápmelaččaid bassi báikkit
Sámekultuvrras bassi báikkit leat ain oassi sámi identitehta ja kulturárbbi, man galgá seailluhit maid boahttevaš buolvvaide. Kristtalašvuohta ja dološ osku ledje guhká bálddalaga sámiguovllus, vaikko bassi báikkiid ja sámekultuvrii gullevaš dábiid figge jávkadit kristtalaš jorgalahttinbarggu olis.
Dán áigge eamiálbmogiid kulturárbbi suodjaleapmi adnojuvvo deaŧalaš ássin. Sápmelaččaid vuoigatvuohta stivret kulturárbbiset lea leamašan ságastallamiin aktiivvalaččat dát lea dárbbašmeahttun maŋimuš jagiid. Luonddugáhttenláhka dehe kulturmuituláhka maiddái gieldit mannamis siiddiide dehe eará sámiid bassi báikkiide, muhto sámeservoša olggobealeolmmoš fertejit vihkkehallat sáhttágo omd. Anárjávrri Ádjásullui mannat. Ádjásullo dego ollu earáge bassi báikkiid sáhttá čáppášit guhkkeleappos, daidda goarkŋokeahttá.
Sámeservoša olggobealeolbmot fertejit gieđahallat bassi báikkit gudnebalolaččat. Galledeamis eai galgga báhcit luottat. Siiddiid lahkosis lea buorre bissut bálgáid alde iige dola boaldit dahje dolastallat, geđggiid sirdit dehe eanavuođu goaivut. Siiddiin sáhttet gávdnot mearkkat bálveleames dahje siiddiin sáhttet gávnot bálvvosmearkkat, go lea vejolaš ahte muhtin bálvala ainge sieiddi. Sámeservoša olggobealeolbmot eai goitge galgga guođđit maidege sieidái.
Sieiddit bálvvosbáikin
Sieiddit leat sámekultuvrii gullevaš bassi báikkit maid galgá lahkonin gudnejahttimiin. Jáhkke, ahte bálvvosbáikkiin ásse ipmilat, vuoiŋŋat ja hálddit. Juos háliidedje ahte jumaluus mat leat sieiddis livččii suosiollinen, čađahit bálvaleami ja oaffaruššet. n.
Sieiddit leat leamaš dávjá geađggit dahje muorras dahkkon bálvvosbáikkit. Geađgesieiddit leat dábálaččat ovttaskas, earenomáš hámat dahje ivdnás luonddugeađggit. Eanaš geađgesieiddit leat eanamearkkat mat čielgasit oidnojit iežaset birrasis.
Muorrasiiddiid leat leamaš eanas meahcceguovlu, buriid guollasajiid lahkosis. Dávjá dat leat leamaš muorat maid vuolleovssiid leat doadján. Dahje guottu, mii lea loktejuvvon earenoamáš hápmái. Muhtumin muorrasiiddiide ledje hábmet olbmo ámadaju dahje hámi.
Bassi báikkit sáhttet maid leat duoddarat, várit, bávttit, erenoamáš skurččut, sullot ja reahpenjávrrit. Sámis ovdamearkan dákkár báikkit leat Pakasaivo, Ohcejoga Áilegas-duoddarat ja Anárjávrri Ádjásuolu.
Oassi siiddiin leat leamaš stuorát joavkku geavahusas, go fas nuppiid leat geavahan unnit searvvuš, nugo sohka dahje bearaš. Dieđus leat maid sieiddit, maid ovttaskas olbmot leat geavahan. Diehtu sieiddis sáhttá leat leamaš dušše ovtta olbmos, bearrašis dahje sogas. Sieiddi luhtte fitnan lea leamaš muđuige priváhta dáhpáhus.
Guolásteaddjiin, meahcásteaddjiin ja badjeolbmuin ledje iežaset bálvvossajitt: guollesieiddit, goddesieiddit ja boazosieiddit. Guollesieiddit ledje čázádagaid lahkosis, meahcce- ja badjealbmát sieiddit dábálaččat váris dahje duoddaris. Ledje maiddái sieiddit, main sáhtii bivdit veahki máŋggalágan máŋggaidlohku ealáhusas. Sieiddiid mearkkašupmi sáhtii nuppástuvvat áiggiid ja ealáhusaid mielde. Olbmot fitne dábálaččat bálvaleamin sieiddiid ássansajiideaset lahka, muhto ovdamearkan Gihttela fámolaš Taatsi sieiddi bohte bálvalit guhkitge mátkkiid duohkin.
Siiddiide maid oaffarušše dasgo lei dieđus, ahte luondduriggodagat váikkuhit olbmuid bivdolihkkui. Oaffarat ledje dávjá luondubuktagat dego bohcco- dahje gotti čoarvi dahje guollevuodja. Deháleamos oaffardoaimmahusat čatnasedje jagi birrajođu doajaldagaide. Mihcamáraide ja čakčii sihke eallingearddi sirdašumiide nugo riegádahttimii. Dábálaččat dušše albmát ožžo oaffaruššat, muhto lea dieđus ahte nissoniin maid leamašan iežaset oaffaruššansajit, ovdamearkan Anárjávrri Njiŋŋelassuolu (Naarassaari).
